tag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.comments2022-07-04T00:29:40.884+02:00MesilaneUnknownnoreply@blogger.comBlogger19125tag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-80198454063573129062022-07-04T00:29:40.884+02:002022-07-04T00:29:40.884+02:00NSV Liidu MN-i j. a Riikliku Julgeolekukomitee ehk...NSV Liidu MN-i j. a Riikliku Julgeolekukomitee ehk vk lühendi КГБ järgi tuntud sovetliku salaluure ja -politseitalituse variasutusena toimiva <b>Eesti Raadio Pressibüroo</b> (tegutses 1980-1990 Tallinnas) juhtivtöötajaiks peatoimetaja vms rollis on olnud Tõnu Laak (*1950), Jüri Raudsepp (*1956), Aadu Hiietamm (*1954), Veiko Lõhmus (*1959) jmt.Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-26457068696250934512022-07-03T23:04:31.388+02:002022-07-03T23:04:31.388+02:00V. a Peeter Paju,
Ei ole pressikonverentsi ise nä...V. a Peeter Paju, <br />Ei ole pressikonverentsi ise näinud ega evi andmeid selle arhiveerimisest. Kui kunagi midagi välja ilmub/imbub, siis võtaksin meelsasti ette…Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-68376961277804431002019-06-04T12:06:51.242+02:002019-06-04T12:06:51.242+02:00… Samuti uuriti Arvo Mõttuse kohta — teda oli Rand...<b>… Samuti uuriti Arvo Mõttuse kohta — teda oli Rand vist korra liftis kohanud…</b> Arvo Mõttus jõudis anastatud Eestist Läände oktoobris 1965 ja täpselt sama teed, <a href="https://rihomesilane.blogspot.com/2012/07/arahupe-viinis-aga-mitte-akna-kaudu.html" rel="nofollow">nagu seda tegi kuraditosin aastat hiljem</a> Riho Mesilane. Mõttuski teostas oma unistuse lahkuda ENSV-st põgenedes Doonau—turismireisil siis, kui ta oli jõudnud otsaga Austria pealinna… <br /><br />Kaks kuud hiljem andis ENSV MN-i j.a KGB kohalik struktuuriüksus Tallinnas välja oma ülema kindralmajor August Porgi allkirjaga määruse <i>Arvo Pavlovič Mõttus</i>e vahistamiseks. Kuid vahistamiskorraldus vilja ei kanna. Kutsekoolis kõrgepingvõrkude raadiotehniku oskused omandanud noormees leidis peagi erialast rakendust Baierimaal ning just Müncheni raadios. <br /><br /><a href="https://www.geni.com/people/Arvo-M%C3%B5ttus/6000000028978032575" rel="nofollow">Arvo Mõttus</a> oli sündinud 1939 Kagu-Eestis Kambja kihelkonnas. Eestis oli ta viimati töötanud vanem-elektromehaaniku ametis Valgas.Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-24066561613387173952018-04-15T00:53:42.530+02:002018-04-15T00:53:42.530+02:00… Väikese sensatsiooni põhjustas… Kummipaadipõgeni...<b>… Väikese sensatsiooni põhjustas…</b> Kummipaadipõgenik Aleks Lepajõe sai Soomes tuntuks kui ehte- ja pangaröövel ning kolmandik sajandit hiljem, aastal 2018 avalikustas ta lõpuks, kuhu sai röövitud kraam. Lepajõe kirjutab raamatus «Röövlinnud» (II osa, Tln, 2018, 192lk), et koos oma paadipõgenikust kaaslase Raivo Roosnaga röövisid nad 1985. aasta aprillis ühe nädala jooksul Helsinginpankki kontorist ja Tillanderi juveeliärist 1,4 miljoni marga (240000€) eest väärisesemeid ja raha. Relvastatud ja äärmiselt ohtlikud eestlased saadi kätte massimeediat alarmeerinud otsingute käigus 3 päeva pärast, ent ilma röövitud ehete ja kelladeta. Lepajõe raamatust võib lugeda, et nad koos Roosnaga jätnud röövitud varanduse Helsingis sama maja pööningule, kust nad kätte saadi. Saaki keegi selle maja pööningult otsida polevat taibanud. Lepajõe ega Roosna aga endale röövsaagist midagi polla saanud… Patuoinaks teeb ta nüüd ühe soomlasest lehemehe. Vanglas oli Lepajõe kohtunud nimetamata vabakutselise ajakirjanikuga, kes just raamatu kirjutamise ajaks olla surnud ning kes ta käest saanud teada väärisasjade asukoha. Pärast seda saatnud kõnealune Lõuna-Soomes elav ajakirjanik oma venna röövitud kraami ära tooma. Ajakirjanik oligi asjad endale saanud, aga suutmata neid maha müüa, vahetanud kogu leidvara 2 võistlushobuse vastu, aga nood ei toonud raha sisse. Oma raamatus väidab Lepajõe ka, et selmet röövlisaagist osa saada, soovinud ta oma eluga edasi minna…Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-47731727401499044762017-11-05T20:49:36.515+01:002017-11-05T20:49:36.515+01:00Tere
Olen Peeter Paju ja Riho oli mu tädi mees. Ol...Tere<br />Olen Peeter Paju ja Riho oli mu tädi mees. Olete teinud tohutult põhjaliku blogi temast, kas te tundsite teda? On väga meeldivalt üllatav, et keegi temast üldase midagi teab ja mäletab. Siiski on meil mure vikipeediasse kirjutatud nn ümberlükkamatute faktide üle sest sellest nn pressikonverentsist on meil teine teadmine ja ma tahaksin teada, kas on mingit taasesitatavat materjali, millele vikipeedia autorid viitavad peale selle, et nad väidetavalt seda ise nägid ja kõrval olid?<br />Vabandan, et commenti kaudu ühendust võtsin ei leidnud teie emaili koheAnonymoushttps://www.blogger.com/profile/14106898663529472075noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-73684721450617903042017-10-10T02:26:27.318+02:002017-10-10T02:26:27.318+02:00… ja praegu presidendinõuniku kohal töötav… Toomas...<b>… ja praegu presidendinõuniku kohal töötav…</b> Toomas Sildam asus oktoobris 2017 tööle ERR-i ja ETV ühisse uudistetoimetusse nn vaba toimetajana, so analüütik—nõunik—autorina. Sel puhul teavitas Sildam ERR-i pressiteate kaudu avalikkust sõnadega: <br /><br />"On rõõm tulla tagasi ajakirjandusse, kus olin pikalt töötanud ja kust astusin kõrvale 11 aastat tagasi, kuid millest me vastastikku pole kunagi päriselt lahti lasknud. Seejuures on mul eriliselt hea meel liituda just Eesti Rahvusringhäälingu kui usaldusväärse, sõltumatu, professionaalse ja tõhusa avalik-õigusliku meediamaja kolleegidega."<br /><br />Toomas Sildam on ajakirjanikuna tööd teinud aastast 1981. Ta oli vahepeal 2006-2016 president Toomas H Ilvese nõunik—piiar ja seejärel 2016—2017 täitis Toomas H Ilvese viimatise kodupartei (SDE) parlamendifraktsiooni nõuniku kohta riigikogu kantseleis.Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-41233503995896699852017-05-27T20:09:45.486+02:002017-05-27T20:09:45.486+02:00Mesilaste toetusrühm Toompeal
Riigikoguliikmed asu...<b>Mesilaste toetusrühm Toompeal</b><br />Riigikoguliikmed asutasid mesilaste toetusrühma. Selle esimeheks valiti Peeter Ernits ja aseesimeheks Mark Soosaar ( SDE )<br /><br />Mesilaste toetusrühm osutab mesilaste arvukuse langemisele Euroopas, eriti Eestis. Toetusrühma esimehe Peeter Ernitsa ( Keskerakond — KE ) sõnul on mesilaste elu Eestis üha halvenemas:<br /><br />«On väga murettekitav, et veerand Eesti mesilindudest ei ela talve üle, samas kui Lätis on suremus oluliselt väiksem. Eurodirektiivid nõuavad taastuvenergia osakaalu kasvu ja rapsipõldude pindala aina kasvab. Samal ajal mesilased surevad põldudel taimekaitsevahendite kasutamise tulemusel ja tolmeldajaid ei jätku, see puudutab ka näiteks kimalasi.» <br /><br />Toetusrühma kuuluvad veel Monika Haukanõmm ( EVA ), Siret Kotka ( KE ), Rein Ratas ( KE ), Martin Repinski ( KE ), Märt Sults ( KE ) ja Tarmo Tamm ( KE )Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-58414228847329294622013-07-26T21:06:43.171+02:002013-07-26T21:06:43.171+02:00... võõras propagandavale... Rudolf Aller valis Kü...<b>... võõras propagandavale...</b> Rudolf Aller valis Külmas sõjas kahtlemata Nõukogude poole, esitades ka tsiteeritud kirjutises kirglikult KGB ja selle organisatsiooni eelkäijate valesid. Ometi ei saa eirata tõika, et osa metsavendi jt vastupanu-osalisi võttis mingil hetkel Lääne-vastase hoiaku. Selle hoiaku põhjused võivad olla ennemini subjektiivsed kui objektiivsed, pigem tunnetele ja tagantjärele-tarkusele, aga mitte faktidele rajanevad. Mis on rohkem kui üht sõjajärgses vastupanus osalenud eestlast sundinud ajama tühja juttu Ameerika Hääle (VOA) saadete kohta? Sellele küsimusele lühidalt vastates võib välja tuua järgmist.<br /><br />Esiteks võib vastupanuliikujatel esinevaid mälumoonutusi seletada vangistusaegse ajupesu ja vaimutapuga, mis neile võõrvõimu ja kollaborantidest vaenajate poolt osaks langes. Kui äkki pole tegu ka VOA rõõnamisega (süü alusetu veeretamisega kaasosalisele, antud juhul ohutult tabamatule raadiotoimetusele)? See võimalus kehtiks küll ainult sel juhul, kui NKVD/MGB poolt süüdistatav mees või poiss tõesti kuulas VOA-d ja luuletas tolle süü suuremaks kui asi väärt. Ameerika Hääl töötas ju siiski, mitte küll eesti, aga inglise, saksa või vene keeles, loetledes siin vaid neid keeli, milles VOA enne 1951. aastat saatis ja mida Eestis laialdaselt vallati. Neis keeltes mõistagi aga "valge laeva" juttu ei räägitud ega kuulutatud ka Eesti või Batli riikide peatset vabastamist, vastupidine saab olla kas liialdus või väljamõeldis. Veel tõenäolisem on, et mingit VOA-rõõna kas või sovetliku repressiivaparaadi survel ei toimunud ning tegemist on hilisema välmingu ja/või alateadvusest väljutatud luuluga.<br /><br />Näiteks ei saa välistada, et see on proaktiivse vastupropaganda või otsese mentitsiidi (vaimutapp — inglise keeles <i>menticide</i> — psühhiaater Joost Abraham Maurits Meerloo termin aastast 1951, mis seletas Ida-Euroopa stalinistlike näidisprotsesside mehhanismi: <i>organized system of judicial perversion and psychological intervention, in which a powerful tyrant transfers his own thoughts and words into the minds and mouths of the victims he plans to destroy or to use for his own propaganda.</i>) ja/või Stockholmi sündroomi taolise nähtuse järelm.<br /><br />Teiseks, jättes <i>agitprop</i>-aspekti vastupanus osalenute ja represseeritud isikute mälumoonutustes kõrvale, ei saa välistada sundmõtte taolist protsessi ajutegevuses, mis võis kulgeda ka sovetlikust massimeediast sõltumata või sellest peaaegu sõltumatult. Nimelt levitasid relvastatud vastupanus osalejad isegi usku Lääne abisse. Ja miks? Sest ilma Lääne abita oli metsavendlus mõttetu ning sissisõda teoreetiliselt ka võimatu. Nimelt oli juba dr Eike Middeldorf, Suur-Saksamaa sõjaväe peastaabi referent idasõja kogemuste üldistamise alal formuleerinud partisansiõja militaarsed, ainelised, poliitilised ja sotsiaal-psühholoogilised eeldused ning neist eeldustest olid sõjajärgses Eestis olemas kõik peale välisriikide abi. Viimane piirdus okupatsiooni aastakümneil alati ja üksnes n-ö diplomaatilise mahitusega — Eesti NSV mittetunnustamisega. Kuid lääneriikide sekkumisse, kuni tuumarünnakuni välja, uskusid 1940-ndil siin üsna paljud ka väljaspool Eesti vastupanuliikumist. Ja ellujäänud metsavendadel jäi võimalus pikki aastaid <i>Gulag</i>is järele mõelda suurpoliitika olemuse üle, mis ju enamasti taandub reaalpoliitikale. Kuid mitte ainult Läänest, vaid ka Eesti metsade rüpest vaadates oli lootus välismaisele abile ainus reaalpoliitika ehk kahest halvast parema valimise kunsti juurde käiv paratamatus.<br /><br />Lääne vastu sugenenud pettumust ja sellele rajatud müüte tuleks niisiis pidada mitte ainult pahatahtlikeks, vaid ka paratamatuks.Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-6715790595035093322013-07-26T18:26:34.685+02:002013-07-26T18:26:34.685+02:00Seal oligi rebend selles punaste valedekangas, mid...<b>Seal oligi rebend selles punaste valedekangas, mida Moskva oma käsualuste salateenistuste pingutusil üritas kokku nõeluda...</b><br /><br />Näiteks kommunistliku <i>agitprop</i>i valedest RFE—RL-i kui "spionaažikeskuse" kohta olgu 1976. aasta veebruaris ilmunud TASS-i teade, kus kommenteeriti Lääne-Saksamaa ajakirjanduse vastukajasid Pavel Minaříku pressikonverentsile:<br /><br />"Kui [RFE ja RL-i] maskeerimine muutus juba võimatuks, anti raadiote finantseerimine [1973. aastal] formaalselt üle sel otstarbel Washingtonis moodustatud Rahvusvahelise Ringhäälingu Nõukogule [BIB], summasid aga hakkas assigneerima Ameerika Kongress. Mis siis peale sildi on muutunud? Luure Keskagentuuri agendid töötavad nendes raadiotes tänase päevani. Luure Keskagentuuri või Ameerika sõjaväeluure ohvitserid moodustavad raadiopersonalist 60%."<br />(Vt V[ladimir] Gontšarov, LKA tegelase selgitused. Noorte Hääl, 13. veebruar 1976.)Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-1128404715891913282013-07-21T21:04:24.912+02:002013-07-21T21:04:24.912+02:00... Ajakirjandusliku kaastöö sisust nähtub, et see...<b>... Ajakirjandusliku kaastöö sisust nähtub, et see oli järelevalve ja nuhkimisega põimitud kihutustöö...</b> Rudolf Alleri ajakirjanduslik teemaring oli lai, ulatudes kommunistliku kasvatustöö, tööstusprobleemide ja korrakaitse juurest tervishoiu, moraali ja teatrieluni. Tema reporteritöö muutus regulaarseks 1957 EKP KK juhtiva päevalehe Rahva Hääles senise Pärnu-korrespondendi, literaat <b>Vassili Riis</b>i (1911–1998) jälgedes, kes tollal pensioneerus ja keda Aller ise ühes juubeliartiklis hiljem suurustamata oma teerajajaks nimetas. Vassili Riis oli kunagi muide selleks NKVD-ülemuseks Saaremaal, kes suvel 1941 andis käsu hukata 84 saarlast, juhtum on tuntud Kuressaare massimõrvana, vt Riisi eluloo-artiklit “Eesti kirjarahva leksikonis” (Tln, 1995, lk 469).<br /><br />Aastast 1960 leidis RA suletöös kindla paiga KGB sfääri kuuluv ainestik. Avanguks Brasiiliast repatrieerinud August Viikmanni juhtumit käsitlev propagandalugu “Kodumaal on hea” (Pärnu Kommunist 12.7.1960). Edasi sadas kirjutisi samalt riiulilt robinal: lugu legaliseerunud Erich Orust, saksaaegsest politseinikust, kes oli 1945-1962 end sovetirežiimi eest varjanud Oskar Aru “Vale nime all” (autoriks märgitud Valme, <i>alias</i> RA, vt PK 12. 7.1962); Lääne-Saksamaal lühidalt elanud ja naasnud Anette Pelju jutt “Tagasi kodumaal” (PK 17.11.1962); sõja järel 15 aastat vale nimega elanud Karl Tamme jutt “Eksirännakute lõpp” (PK 20.11.1962).<br /><br />Seda oma uudset profiili žurnalistikas valgustab pisut RA artiklis “Väliseestlastega Sidemete Arendamise Komitee Pärnu kaastöökomisjonis” (PK 4.12.1962), mille järgi oli märtsis 1962 Tallinnast isiklikult kohale tulnud erukindral Richard Tomberg (agent Hugo ENSV KGB II osakonnas, alates 1957) moodustamaks VESA-komitee kohalikku komisjoni, kuhu algusest peale kuulus ka RA. Viimase kabinet Pärnu Kommunisti toimetuses oli aga koostöökomisjoni "ametlik asukoht". Komitee ja kaastöökomisjoni ülesandeks oli RA sõnul sellise "tõe" levitamine, mis "hajutaks pagulaste isehakanud juhtide — meie rahva vaenlaste ning reaktsioonilise ajakirjanduse levitatavaid väärkujutlusi". Kes ja kuis neid väärkujutlusi kummutas, seda näitab sama kirjatüki lõpp: <br /><br />"Möödunud laupäeval [1.12.1962] esines Pärnus linna täitevkomitee saalis huvitava ettekandega eesti emigrantliku ladviku tõelisest palgest Eesti Raadio [ERR] vanemtoimetaja <b>E</b>[rvin] <b>Martinson</b>. Loengut kuulati suure huviga." <br /><br />Ervin Martinson (1924-1977) oli Venemaa-eestlasest riikliku julgeoleku tegelane, endine NKVD/MGB operatiivvolinik Pärnus, kelle KGB 1952 suunas ajakirjandussirmi all toimetaja rollis kontrollima NSVL-i raadiokomitee Eesti-allasutuste tegevust.Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-59129814689481618422013-07-20T20:48:27.912+02:002013-07-20T20:48:27.912+02:00... autor Rudolf Aller... (1913-2002) on pärit Pet...<b>... autor Rudolf Aller...</b> (1913-2002) on pärit Peterburi kubermangu eesti asundusest 1921 Eestisse opteerunud perest, hiljem tuntud peamiselt ajakirjaniku, literaadi, sh kuuldemängude autorina; on olnud (ENSV) Ajakirjanike Liidu (aastast 1960), VEKSA-komitee (1962), Eesti Teatriühingu (1969) ning Kirjanike Liidu liige (1992). Ajakirjanduses aktiivselt esinenud alates kevadest 1940 kuni sügiseni 2000, sovetiajal kirjutanud ka R(udolf) Valme pseudonüümi all.<br /><br />Isiklikku: RA on arst Vaike Alleri (1935-1994) isa; abikaasa Hilda Maiste-Aller-Adams lahutas end RA-st sõja ajal, kui mees oli Venemaal vangis.<br /><br />Sama mees on aga määrinud ennast ka punasega, ehkki see juhtus tema pika elutee teises pooles. Eelnevalt, EV iseseisvuse ajal oli RA töötanud aastast 1932 Valgas asjaajajana ja rahvaülikooli juhatajana. Aastal 1940 jõudis RA alustada Tartus slaavi keelte tudeerimist. Detsembris 1941 NKVD vahistas RA rahvusliku vastupanu seoste kahtlustusega ja nii oli RA järgmine 5 aastat N Liidus (Uuralis) vangis. Eestisse naasnuna töötas RA 1946-1948 kirjastuse Teaduslik Kirjandus tõlkijana, samuti ETKVL-i revidendina Valgas ja ehituse—remondikontori pea-raamatupidajana Viljandis. Aastateks 1949-1954 oli RA küüditatud Siberisse (Krasnojarski krai) eriasumisele. Taas Eestis, sai RA kõigepealt tööd Pärnu piima—või-tööstus-trusti tõlgina.<br /><br />Alleri kirjatööst. Suvest 1956 on RA teinud rohkesti kaastööd ENSV massimeediale (ajalehed Rahva Hääl, Noorte Hääl, Pärnu Kommunist, Sirp ja Vasar, Kodumaa jt, ajakirjad Pikker, Eesti Kommunist jmt). Aastatel 1959-1973 töötas RA Pärnu Kommunisti kirjade osakonna juhatajana, milline oli sovetlikes massiteabevahendites reeglina KGB-ga seotud ametikoht. Vahepeal 1960. aastate keskel läbis RA kaugõppes ajakirjanike täienduskursused TRÜ-s. Hiljem tegutses RA peamiselt vabakutselise literaadina Pärnus, septembrist 1979 RA regulaarne kirjatöö lakkas. Kirjutanud mh ilukirjandust (nt seiklusromaan „Ööd Poola metsades” ilmus Päevalehes joonealusena veebruaris—märtsis 1940); saanud auhindu kuuldemängude ja novellivõistlusel; RA tõlketööd on ilmunud peamiselt trükiajakirjanduses; <i>glasnost</i>i ajal avaldas RA memuaare vangielust ajalehes Edasi, hiljem ka Memento lehes. Märtsis 2002 kinnitati RA ajakirjanikeliidu auliikmeks.Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-91624583421864607782013-07-19T02:06:26.566+02:002013-07-19T02:06:26.566+02:00... NLKP KK sakutas 1. augustil 1984 EKP KK-d ja E...<b>... NLKP KK sakutas 1. augustil 1984 EKP KK-d ja ELKNÜ-d puuduste pärast ideoloogiatöös...</b> Siin peab autor Toomas Hendrik Ilves silmas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee 1984. aasta 1. augusti otsust "Eesti NSV juhtivate töötajate osavõtust töötajate hulgas tehtavas poliitilises kasvatustöös". See otsus tõstis Hillar Raigi andmetel Eesti juhtivate töötajate vastutust oma alluvate eest ja seda ka väljaspool töist sfääri. Raig peab seejuures silmas ettevõtete ja asutuste ülemuste ja kompartei algorganisatsiooni juhtide toimimist KGB usaldusisikutena, kuna nende ametikohustuste hulka käis "vajaduse korral KGB informeerimine", mis oli "eriti aktualiseerunud pärast NLKP KK 1984. aasta 1. augusti otsust" Vt Hillar Raig, Nii töötab KGB Eestis, I. Eesti Päevaleht (Stk) 20. novembril 1985.Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-30912987660018153242013-07-19T01:50:47.475+02:002013-07-19T01:50:47.475+02:00... Hillar Raig — 28-aastane parteiinstruktor ja H...<b>... Hillar Raig — 28-aastane parteiinstruktor ja Harju rajooni komsomoli teine sekretär...</b> Soome kaudu 1984 Läände põgenenud jurist Hillar Raig (26.9.1956-17.9.2011) oli Eestis enda sõnul töötanud "komsomolitöötajana" ning "EKP Harju rajoonikomitee administratiivorganite instruktorina". Rootsis tegeles Raig eksiilmeedias jm aladel; vahepeal oli tal sekeldusi Rootsi politseiga, kevadel 1995 teda koguni vahistati sutenöörluse ja Eesti naiste Rootsi tarnimise süüdistusel (vt ETA, Skandaal Hillar Raigi ümber Rootsis ei vaibu. Päevaleht, 9.5.1995); hiljem taas Eestis tegutses Hillar Raig ka metsaärimehena.Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-66693529880690688432013-05-17T00:01:09.026+02:002013-05-17T00:01:09.026+02:00Ehh, Piirsalu ei saanud sulge sappa kindlasti Mesi...Ehh, Piirsalu ei saanud sulge sappa kindlasti Mesilase pärast. Selle eest sai vaid väikese märkuse,kuna see oli üks võimalikke stsenaaruime. Piirsalu vallandamise põhjus oli siiski selles, et ta... hmm... naisemees siiani ei ole. nii on vist poliitiliselt korrektne. ;)<br />Täpsema huvi korral palun jätta teade...Mementohttps://www.blogger.com/profile/11527025982088535452noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-61829476454899895732013-04-03T07:22:41.620+02:002013-04-03T07:22:41.620+02:00Sovetiaja hämaras sündinud ning priiuse valget val...<b>Sovetiaja hämaras sündinud ning priiuse valget valuga talunud õnnetud loojad...</b> — Teisisõnu olid mõlemad n-ö ENSVenkud, sest nii Riho Mesilase kui ka Juhan Viidingu usutunnistuse ühisosa võib vähima kõhkluseta sõnastada Viidingu värssidega: "... mu rahvus: eestlane / ja sugu: mees / ma olen sündinud ENSV-s..." Vt [Rahvalaulufraas]/Oo seda rasvast rahulolu... Ma olin Jüri Üdi. Eesti Raamat, Tln, 1978. Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-45101340195274928262013-03-01T20:08:42.016+01:002013-03-01T20:08:42.016+01:00… Ehkki midagi ei saa lõpuni välistada, pole seni ...<b>… Ehkki midagi ei saa lõpuni välistada, pole seni ilmnenud mingit otsest luuramist RFE—RL-i eesti toimetuse järgi…</b> Lisaks polegi seda teemat keegi veel korralikult uurinud. Kõrvalpõikeks, RFE—RL-i julgeolekuosakonna tollane direktor Cummings kirjutab oma raamatus «<i>Cold War Radio</i>», et enne sügist 1987 puudusid kohalikel ametiasutustel üldse andmed KGB otsesest tegevusest RFE—RL-i vastu Lääne-Saksamaal, sest vajadusel olid KGB-lased Vabadusraadio töötajatega lävinud nt Austrias või Šveitsis, selmet väisata Münchenit. Tsitaat: "<i>Until then [September, 1987] there was no history of KGB direct activity in West Germany against RFE/RL.</i>" (Richard H Cummings, <i>Cold War Radio: The Dangerous History of American Broadcasting in Europe, 1950-1989</i>. Jefferson, 2009, lk 188.)Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-61061525976220848192013-02-27T18:46:53.689+01:002013-02-27T18:46:53.689+01:00... Kalle Kõvamees, alias Vladimir Raudsepp, van...<b>... Kalle Kõvamees, <i>alias</i> Vladimir Raudsepp, vana NKVD/MGB-mees</b> — seletuseks eluloolist teavet rõhuga varjul hoitud tõikadele.<br /><br />Sündinud 24.7.1907 Saaremaal Kogulas ning surnud 2.11.1998 Tln-s. Daatumite vahele jääv elutee viis VR-i ajakirjandusse veel kodusaarel 21-aastaseana. Edasine meediakarjäär tõi ka ajakirjanduse välist, jätkudes aga peamiselt pealinnas, ent viies ajuti ka väljapoole Eestit: Venemaale 1941-44, Ida-Saksamaale 1954–55. Aastal 1944 NKVD-le koostatud ankeedi järgi oskas VR 2 võõrkeelt (saksa ja inglise), aga kumbagi puudulikult; väljaspool N Liitu käidud paigad olid Garmisch-Partenkirchen ja Berliin 1936. Siis oli ta ajalehe Uus Eesti vabakutseline spordireporter ja reiside sihiks oli kajastada OM-e.<br /><br />Sovetiokupatsiooni hakul pälvis ta juba Uus Eesti toimetusliikmena N Liidu emissaride ühes (juba 17.6.1940 dateeritud) dokumendis suhteliselt vääritu hinnangu:<br /><br />“... toimetuse sekretär, püüab olla NSV Liidule lojaalne, kuid seotud [EV] võimu-ringkondadega.”<br /><br />Sama kahtlustus tuli taas pinnale 1950 märtsisündmuste järel ning tipnes valesüüdistuse (kodanlik natsionalism) tulemusel 1951 vallandamisega Eesti kompartei pealehe RH osakonna-juhataja kohalt. Siiski ei olnud kahtlustus nii tõsine, et takistada 1950–55 VR-i jätkuvat kaugõpet TRÜ ajaloo-keele-tdk-s. Ei takistanud see ka peatset töölähetust sovetlikku okupatsioonitsooni Saksamaal 1954–55 ajalehe <i>Tägliche Rundschau</i> juurde.<br /><br />Nõukogude Liitu jõudis VR 1941 esmalt paljude teiste kaasmaalaste kombel, sattudes väga ränka olustikku, täpsemalt ehituspataljoni koosseisu Arhangelskis. Aga VR pääses n-ö laia profiiliga kirjutajaks nn rahvusväeossa 1942 ja 1,5 aastat hiljem, 14.4.1944 andis juba vaikimisvande NKVD-le, kuna sellest ajast arvati ta NKVD diversiooniüksuse "Eesti partisaniliikumine" staabi reservi; reorganiseerimise järel MGB/KGB käsutuses.<br /><br />Pärast naasmist töötas 1955-91 mitmes ENSV propaganda-asutuses: TTS/ETV, ajakiri Pikker, lehed Kodumaa ja Rahva Hääl. Lõpuks jäi pimedaks, ei saanud oma silmaga EV taastamist näha, mille nimel oligi pingutanud.<br /><br />Abikaasa <b>Vappu Raudsepp</b> (kuni 1945 Wesley) tegutses KGB agent-provokaatorina ETV-s ja ER-is, mh aitas 1970-ndi algul kimbutada <b>Kristi Tammik</b>ut, kellest sai hiljem RFE/RL-i eesti osakonna ajakirjanik.<br /><br />Lõpuks "Kodumaa" kolumnisti ja julgeolekukomitee arvukate nimemärkide leiutaja VR-i enda tistaat — sest ega ta halvasti kirjutanud!<br /><br />Vladimir Raudsepp: „Igal kirjatükil on oma eellugu ja <b>tagala</b>. Ühel <b>kits</b>am, teisel <b>avar</b>am. Mõnikord tuleb terve romaani aine suruda kolmeveerulisse <b>sunnisärk</b>i. Mõistagi ei mahu sellele <b>kitsukesele vaateväljale</b> karakterjooni ega kujundeid, rääkimata värvivarjundeist ja lõhnadest. Kõik tuleb ära öelda <b>paari peamise fakti</b>ga, <b>pipar</b>dada neid selguse ja löövuse mõttes mõne asjakohase lühikommentaariga.”<br /><br />Faktidega oli lugu kehv enamasti niikaua, kuni Raudsepp neid vääraks ei väänanud, alati mõikas aga ta kommentaar nagu pipragaas silmaauku.Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-25226016108691354662012-02-07T07:10:16.887+01:002012-02-07T07:10:16.887+01:00Kes siis?Kes siis?Margus Järvhttps://www.blogger.com/profile/00728289466989523624noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-17523518898092419372010-07-20T13:58:25.507+02:002010-07-20T13:58:25.507+02:00Alatalu Toomas meenutab taas, et tema oli 1 kahest...Alatalu Toomas meenutab taas, et tema oli 1 kahest Tallinna TV-s, kel lubati teleekraanil habet kanda. Teine olnud Hardi Tiidus... Selline isemoodi (kommunistlik?) liialdus... Kui habemekeeld sovetiaegses TV-s eksisteeris, siis pidi Alatalu 1970. aastate teisel poolel olema kas võrdne või vähem kui 1/3 (ülejäänud 2 või enama ekraanihabeme kõrval). Vt Alatalu memuaari siit <br /><br />http://www.w3.ee/openarticle.php?id=1223533&lang=est<br /><br />või siit <br /><br />http://www.elu24.ee/?id=289678Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.com