tag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post7020778373253736190..comments2022-07-04T00:29:40.884+02:00Comments on Mesilane: Leerivahetuse taud. Teine osa.Unknownnoreply@blogger.comBlogger3125tag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-24066561613387173952018-04-15T00:53:42.530+02:002018-04-15T00:53:42.530+02:00… Väikese sensatsiooni põhjustas… Kummipaadipõgeni...<b>… Väikese sensatsiooni põhjustas…</b> Kummipaadipõgenik Aleks Lepajõe sai Soomes tuntuks kui ehte- ja pangaröövel ning kolmandik sajandit hiljem, aastal 2018 avalikustas ta lõpuks, kuhu sai röövitud kraam. Lepajõe kirjutab raamatus «Röövlinnud» (II osa, Tln, 2018, 192lk), et koos oma paadipõgenikust kaaslase Raivo Roosnaga röövisid nad 1985. aasta aprillis ühe nädala jooksul Helsinginpankki kontorist ja Tillanderi juveeliärist 1,4 miljoni marga (240000€) eest väärisesemeid ja raha. Relvastatud ja äärmiselt ohtlikud eestlased saadi kätte massimeediat alarmeerinud otsingute käigus 3 päeva pärast, ent ilma röövitud ehete ja kelladeta. Lepajõe raamatust võib lugeda, et nad koos Roosnaga jätnud röövitud varanduse Helsingis sama maja pööningule, kust nad kätte saadi. Saaki keegi selle maja pööningult otsida polevat taibanud. Lepajõe ega Roosna aga endale röövsaagist midagi polla saanud… Patuoinaks teeb ta nüüd ühe soomlasest lehemehe. Vanglas oli Lepajõe kohtunud nimetamata vabakutselise ajakirjanikuga, kes just raamatu kirjutamise ajaks olla surnud ning kes ta käest saanud teada väärisasjade asukoha. Pärast seda saatnud kõnealune Lõuna-Soomes elav ajakirjanik oma venna röövitud kraami ära tooma. Ajakirjanik oligi asjad endale saanud, aga suutmata neid maha müüa, vahetanud kogu leidvara 2 võistlushobuse vastu, aga nood ei toonud raha sisse. Oma raamatus väidab Lepajõe ka, et selmet röövlisaagist osa saada, soovinud ta oma eluga edasi minna…Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-91624583421864607782013-07-19T02:06:26.566+02:002013-07-19T02:06:26.566+02:00... NLKP KK sakutas 1. augustil 1984 EKP KK-d ja E...<b>... NLKP KK sakutas 1. augustil 1984 EKP KK-d ja ELKNÜ-d puuduste pärast ideoloogiatöös...</b> Siin peab autor Toomas Hendrik Ilves silmas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee 1984. aasta 1. augusti otsust "Eesti NSV juhtivate töötajate osavõtust töötajate hulgas tehtavas poliitilises kasvatustöös". See otsus tõstis Hillar Raigi andmetel Eesti juhtivate töötajate vastutust oma alluvate eest ja seda ka väljaspool töist sfääri. Raig peab seejuures silmas ettevõtete ja asutuste ülemuste ja kompartei algorganisatsiooni juhtide toimimist KGB usaldusisikutena, kuna nende ametikohustuste hulka käis "vajaduse korral KGB informeerimine", mis oli "eriti aktualiseerunud pärast NLKP KK 1984. aasta 1. augusti otsust" Vt Hillar Raig, Nii töötab KGB Eestis, I. Eesti Päevaleht (Stk) 20. novembril 1985.Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2618693674919271174.post-30912987660018153242013-07-19T01:50:47.475+02:002013-07-19T01:50:47.475+02:00... Hillar Raig — 28-aastane parteiinstruktor ja H...<b>... Hillar Raig — 28-aastane parteiinstruktor ja Harju rajooni komsomoli teine sekretär...</b> Soome kaudu 1984 Läände põgenenud jurist Hillar Raig (26.9.1956-17.9.2011) oli Eestis enda sõnul töötanud "komsomolitöötajana" ning "EKP Harju rajoonikomitee administratiivorganite instruktorina". Rootsis tegeles Raig eksiilmeedias jm aladel; vahepeal oli tal sekeldusi Rootsi politseiga, kevadel 1995 teda koguni vahistati sutenöörluse ja Eesti naiste Rootsi tarnimise süüdistusel (vt ETA, Skandaal Hillar Raigi ümber Rootsis ei vaibu. Päevaleht, 9.5.1995); hiljem taas Eestis tegutses Hillar Raig ka metsaärimehena.Holgerhttps://www.blogger.com/profile/06194970012104869460noreply@blogger.com