Showing posts with label Naljanurk. Show all posts
Showing posts with label Naljanurk. Show all posts

15.12.18

Olmeline Mesilane

Lühinalju

— Missugune on teie perekonnaseis?
— Talumatu.

• • •

Korteriperemees avab ukse, väljas seisab naabri väike poeg.
— Mida sa jälle laenata tahad? Tasse või taldrikuid?
— Isa palus korgitseri.
— Korgitseri?! Ütle isale, et ma tulen kohe ise!


Allikas: “Harju Elu” 17. mai 1975.

8.2.17

Sotsialistlik maailm on ohus



ϫϪϫ

Donald J Trumpi vastu on läinud barrikaadidele Euroopa Liit ja eriti Saksamaa. Ütlen “eriti”, sest töötan Saksamaal ja olen seal kaua elanud ja tunnen seda maad hästi.

Tänane olukord toob mulle meelde vana nalja, mida meil Raadio Vaba Euroopa toimetuses räägiti. Kindlasti seal ka välja mõeldi. Küllap Riho Mesilase poolt.

See oli sel ajal, kui Eesti polnud veel vaba ja kui rohelised olid Saksamaal noor skandaalne partei, keda keegi ei suutnud ette kujutada valitsuses.

Küsimus: Millal algab III maailmasõda?
Vastus: Siis kui Saksamaal tulevad võimule rohelised ja lähevad kallale Prantsusmaale, et sundida toda oma tuumaelektrijaamu sulgema.

Selle nalja tänapäevane uustöötlus võiks niisugune olla:
Millal algab III maailmasõda? — Kui Saksamaal valitsevad konservatiivid (kantsler Angela Merkel on konservatiivide e Kristlik-Demokraatliku Liidu juht) kuulutavad sõja USA-le, et päästa sotsialistlikku maailmakorda.



Allikas: Katrin Lauri, alias Tiina Rosenbaumi arvamuslugu “Kas jälle sotsialismi lõpp?”, mis tervikuna ilmus 7. veebruaril 2017 ajalehes Õhtuleht.

24.12.11

Söömata liha

Riho Mesilase veste 30 aasta tagusest näljaajast:

AJAST…
Kas nüüd just kätt südamele pannes või muidu – peab tunnistama, et mitu nädalat pole meie saadetes naljanurka olnud. Ise muidugi süüdi. Kord ei jätkunud nagu aega, kord oli tähtsamat saatesse panna. Ja nii see aeg läks. Võiks küsida, kuhu see aeg läks. Võiks küsida veel enam. Aja puhul oleme paraku tagasihoidlikud. Aga miks siis? Eks oleks nagu häbi iseendale öelda, et päev otsa on miskit tehtud, aga õhtul haigutad ja sõnad, et näe, jälle üks päev maha magatud.

Aeg on niisugune. Aeg on igasuguse jaoks. Ja see on muidugi õudselt ebameeldiv. Ootad kogu aeg midagi ja järsku taipad, et kogu elu on üksainus ootamine, ühest ootamisest teiseni – uudis missugune!

EVOLUTSIOONIST…
Missugune on siis aeg? Oled näiteks marksist, oled darvinist – naudiks nagu seda evolutsiooniprotsessi, et peajalgsetest said käsijalgsed, roomajatest linnud ja nii edasi. Roomajad roomajateks, aga maailmas on üks organisatsioon, mis väidab, et evolutsiooni lõpptulemuseks on kommunism… Juba reaalse ehk arenenud sotsialismi ajal on süüa vähevõitu, reisi-, juurdlemise ja rääkimise vabadust ei ole aga üldse. Hoidku Jumal kommunismi eest, kui ühiskonna kõik rikkused hakkavad järsku voolama niisuguse jõuga, et ole mees ja jookse eest ära! Ja ega joosta nii kerge ei ole. Kuhu sa ikka jooksed?!

Vaatad seda kohutavat arengut, paned käe jälle… kuhugi ja mõtled, et parem, kui ei areneks. Võtad käe ära ja mõtled nüüd, just kvaternaarajastu lõpupoole, et… huvitav küll see klassifikatsioon – zooloogiline nimelt. On linnud… roomajad… imetajad… Isegi paelussid kuuluvad kuhugi. Aga parteid, võta näpust, ei ole. Partei on iseenesest tegelikult ühiskonna alus. Ka kapitalistid – vereimejate klass! – on klassifikatsioonist välja jäetud. Isegi Gustav Naan ega ajakirjanik Vladimir Raudsepp ei ole selle peale tulnud, et meelde tuletada.
Ajalugu aga keedab vägisi seebiks need, kes temast aru ei saa,” ütleb Gustav Naan. Kuidas saada aru Gustav Naanist?

… JA KOERAST
Arenenud sotsialism on käes – pääsu ei ole, süüa on vähe! Käivad jutud, et N Liidus on ametlikult registreeritud kaheksa miljonit koera. Jällegi zooloogiline jutt! Aga ega nii väga ei olegi.

Kaheksa miljonit ametlikku koera ja Jumal teab mitukümmend miljonit registreerimata koera, nimelt, panevad nahka registreerimata arvu lihatonne. Kutsu uriseb ja õgib, inimene vaatab pealt – nii see mõistagi ei lähe!

Tuletame meelde: oli ahv, tegi tööd, sai inimeseks – Homo erectus, Homo sapiens, Homo soveticus. Ja järsku tuleb inimese parim sõber koer – Canis familiaris – ja sööb ära arenenud sotsialismi tingimustes Homo soveticuse jaoks toodetud liha. Nii see, seltsimehed, ei lähe, tuleb koerad maksu alla panna! Seda juba tehakse ja tuleb teha veel edaspidigi.
Kõik ikkagi inimese heaks, inimese õnne nimel, et ei oleks piinavalt valus söömata jäänud liha pärast. – Nii ütles… Tuleb meelde, päris nii vist ei öelnud – kirjanik Ostrovski.
Tema töid oleme kõik koolis lugenud. Ja muide tookord, 1920.–1930. aastail oli kah liha vähevõitu, just nagu praegu. Arengu järjepidevus on silmaga näha.

ALLIKAS: RL 22. mail 1982.

4.11.11

Unenägu ei lähe iial täide


Kõrberändur K nägi unes postijämedust vihmaussi, kes teda kägistama kippus.
Ärgates veendus ta, et tegemist on hoopis boamaoga.



Allikas: Rinaldo Wapsikas (alias Riho Mesilane) Roostevaba nalja (“Harju Elu”, 1975; Pikker, 1974)

14.7.11

Kõrge kohus

EKP KK sekretär Vaino Väljas, kelle kompetentsi kuulub VABARIIGI kulutuurielu juhtimine, märkis aasta lõpul maha uued kõrged rajajooned, milleni kunstnikel ja kultuuritöötajatel tuleb jõuda. Nimetatud jooned said maha märgitud venekeelse ajakirja Tallinn möödunud aasta [1979] viimase numbri juhtkirjas "VÕSOKIJ DOLG HUDOŽNIKA".

NALI algab juba juhtkirja pealkirjast. Võsokij dolg hudožnika tähendab eesti keeles:  k u n s t n i k u  k õ r g e  k o h u s. Kenasti kahemõtteline pealkiri. Kunstnikul tuleb täita  k õ r g e t  k o h u s t , vastasel juhul satub ta ise  k õ r g e  k o h t u  alla. Enamasti mitte otseselt, aga nii seljataga. Saab näiteks kunstiinimene järsku teada — et tema plaanitud välismaasõit on ära keelatud — et kirjastusse antud käsikiri jõuab trükki ehk seitsme aasta pärast — kui üldse jõuab — jne. Kõik lihtsalt seepärast, et kõrge kohuse osas on võlgu jäädud — võsokij dolg võib ju tõlkes ka  s u u r t  v õ l g a  tähendada.

KES siis takistavad kõrge kohuse täitmist? Vaino Väljas leiab, et kunstielul on risuks jalus pingelõdvenduse ja rahuliku kooseksistentsi vastased, Pekingi hegemonistid ja agressorid, kes ennekõike püüavad õhutada natsionalistlikke igandeid ja eelarvamusi… No-jaa, oleks ju kena, kui keegi eesti helilooja kirjutaks ooperi sellest, kuidas Pekingi hegemonism õhutab eesti natsionalismi! Siis aga hakkab ülepeakaela armastama eesrindlikku lüpsjat-karjatalitajat, ning teinud läbi raske hingelise kriisi, kasvab ooperi viimases vaatuses ümber korralikuks Moskva-meelseks inimeseks.

NÕUKOGUDE Eestis oleks ka kirjanikke, kes nimetatud ooperile libreto kirjutaks — soliste, kes partiid maha laulaks. Päris kindel on vaid see, et näiteks Arvo Pärt niisugust ooperit ei kirjutaks ja Neeme Järvi — esiettekannet ei dirigeeriks. Need kaks kunstiinimest on Nõukogude Eesti kultuuriloost jäädavalt kustutatud, nagu poleks nad kunagi sündinudki. Sest nemad eelistasid  k õ r g e  kohuse täitmisele  l i h t s a t  loominguvabadust. Kõrge kohuse täitmisega juhtub pidevalt vigu ja viperusi ning Vaino Väljas leiab koguni, et kunst sarnaneb põllumajandusega: üks aasta on hea, teine on halb. Sel puhul kinnitab ta, et kunstiloojad peaksid nägema elu tootmsitöö eesrindlase silmadega. Kuidas niimoodi nähtud elu ja niimoodi tehtud kunst välja näevad, selle kohta on juba küllalt näiteid Stalini-aja sotsrealismis.

KUNSTITEGIJAD ise tahaksid muidugi vaba suhtlemist välismaailmaga, et näha mida ja kuidas seal tehakse. Aga see võiks juba nurjata kõrge kohuse täitmise. Vaino Väljas leiabki oma artiklis, et paljude autorite silmaring ja maailmavaade on piiratud. Eks üheülbaline maailmavaade piirab ka silmaringi! Suhetest välismaailmaga ei räägi ta oma artiklis üldse muud midagi, kui et kusagil on hegemonistid, agressorid jt halvad inimesed. Hüüdmõte, mis artiklist silma hakkab, on selge siililegi, nagu ütleb kõnekäänd. Kunstielu kruvid tuleb kõvemini kinni keerata, et hõlbustada kunstnikel oma kõrge kohuse täitmist! Ja siinkohal leidub sm Väljase artiklis ka absurdihuumorit. Ta kinnitab, et edasiviiva kunsti saladus peitub pöördumises tänapäeva aktuaalsete probleemide poole. Kuidas see Nõukogude oludes võimalik oleks, selle kohta selgitust ei ole.

AGA võiksime ju ette kujutada kümne meetri pikkust monumentaalmaali nimega "VENNALIK ABI AFGANISTANILE". Esiplaanil paraadmundris ja roosakate põskedega Nõukogude sõjamees, kellele nägus naeratav afgaani neiu ulatab lillekimbu. Tagaplaanil Nõukogude tankid ja niipalju Afganistani rahvast, kui pildi peale mahub. Ja hästi kaugel, kusagil Pärsia lahe ääres naftapuurtornis lehviks uhkelt punane lipp sirbi ja vasara kujutisega.

Jossif                 +                 Vaino



ALLIKAS: Riho Mesilase naljanurk Vabadusraadios, veebruar 1980.

8.4.09

Perekond ja kodu

Pisut allpool võib lugeda Riho Mesilase paroodiat Tallinna raadio I pr unustamatu saate “Perekond ja kodu” ühel meelisainel.

See sarisaade oli pikkamisi saanud parimaks näiteks, mida siin üldse suudeti raadio-ajakirjandusena pakkuda.

Läinud sajandi kuuekümnendil asus “Perekond ja kodu” (1956 — 1990) nädalalõpu popimate saadete esiritta. Kokkuvõttes osutus see ka Eesti NSV ainsaks heteroseksuaalse glamuuriga raadiosaateks, mille alalist meessaatejuhti Maano Kivilod ja (peagu) asendamatut naiskaaslast (Silvia Markus jt) ei pannud kogelema sõna 'seks' juurutamine sovetlikku raadiožurnalistika keelde 1970. aastate keskel...

Möödunud suvel arutati meie raadios probleemi, kas tohib äsja VIII klassi lõpetanud tütarlast lubada suvisele matkale koos endavanuse noormehega, kes neiule hea sõber juba lasteaiapäevilt. Sügiseks jõudsid vaidlejad järeldusele, et ei tohi lubada. Eks olegi nüüd kurgede lennuaeg… … …
… Aga oletame, et juhtus nii, nagu tegelikult juhtus, see tähendab, et ema ei lubanud mürsikutel ühist seljakotti pakkida, soovitas neil saada oivikuteks, omandada üldine ja täielik keskharidus, käia teatris, raamatukogus ja näitustel… Needki pole ohutud soovitused! Kindlasti tekib noortel lahkarvamusi kunsti ja kirjanduse küsimustes. Kunsti ja moraali küsimustes aga targem järele ei anna, rumalam ammugi mitte… Nii lüüakse noorte hinge mõra ja järgmisel suvel valivad nad juba erinevad matkagrupid. Seda pahandust ei ole aga kellelgi tarvis! Seepärast peavad meie kunstnikud ja kirjanikud looma enam noorsooteemalisi ja konfliktituid teoseid. Kui selle tööga kohe pihta hakata, siis jõuame järgmise matkahooaja alguseks juba päris palju ära teha.

Allikas: Riho Mesilane "Repliik" Sirp ja Vasar 26. IX 1975

18.11.08

Nalju mesilasest (väikese algustähega)


* * *


UUDIS

Teemal “Mürgised õied” toimus mesilas juba teine suminar. (Arts Raats)


* * *


KEERDKÜSIMUS

Kas teate, mis häält mesilane teeks, kui ta tagurpidikäigu sisse paneks.
"MM-MUS-MUS-MUZZZ-ZZ!"

Kes teeb "MM-MM-UZ, MMM-UZZ?"
"Mesilane, kes lendab tagurpidi"

* * *

Kes on päev otsa virk nagu mesilane ja tugev kui härg, lõhub tööd nagu hobune ja õhtuks on väsind kui koer, see see peaks küll loomaarsti juurde minema võib-olla on ta eesel?

* * *

LASTELUGU

Mesilane lendas aasal ja sumises. Mesilane ei leidnud mett. Ja ta läks poodi, et küsida, kes korjas kõik mee ära? Poemüüja vastas: "Üks mesilane korjas ära. Mesilane ütles siis, et ta siis ostab ühe purgi mett. Aga ütles kogemata nii: "Ma sooviksin summ-summ-summmett."
Poemüüja vastas seepeale: "Meil pole summ-summ-summ-mett, on ainult tavaline mesi. Mesilane ütles sellepeale, et ma võtan siis selle tavalise summ-summ-summmee. Poemüüja jälle vastu, et meil pole summ-summ-summett. Mesilane sai selle peale nii pahaseks, et ta lihtsalt läks teise poodi. Ja selles teises poes mõisteti teda. Sest tegelikult oli mesilane alles väike.

* * *

KARUPOEG PUHH

Puhh tormab Notsu juurde ja nõuab rutuga püssi. Haarab püssi kaasa ja punub minema. Viie minutiga on tagasi, vedades ühe käpa otsas üüratut mesilast, teise kaenla all on tal aga moosipurk:
"On siia vast suured mesilased viimasel ajal siginema hakanud. Ja vaata, mee asemel kannavad nüüd lausa moosi ja räägivad ka veel!"
"Mis sa nüüd! Ja mis ta siis rääkis?"
"Ah, jura ajas, karjus aina et:
Ma olen Karlsson. Ärge laske, ma olen Karlsson!"

* * *

JUKU ANEKDOODID

"Juku, millal su isa selle mesipuu ükskord rõdult ära toimetab? Täna sain jälle teie mesilaselt nõelata!"
"Näidake, onu, missugune mesilane seda tegi! Küll ta pärast isa käest saab!"

* * *

"Miks suudab mesilane lennata?" küsib õpetaja bioloogiatunnis Jukult.
"Mesilane pole võimeline lendama," vastab Juku. "Aerodünaamika seaduste kohaselt on ta tiivad liiga nõrgad või vale ehitusega, et kere õhku tõsta. Paraku ei tea mesilane ise sellest midagi ja lendab ikkagi."
* * *

Juku tuleb kooli suure paistes muhuga. Õpetaja küsib, mis juhtus.
"Ah käisime perekondlikul paadimatkal ja mulle istus mesilane laubale."
"Miks sa teda siis ära ei ajanud?"
"Ei jõudnud, enne virutas isa mõlaga."

* * *



Ega te ei tea, miks mesinik kannab peas võrku?”

Kui mesilased ta ära tunnevad, siis on tal varsti lõpp käes!”

* * *


MESILASE VIHA

Mäletan, kuidas vanaema ikka meid lapsi hoiatas, et kõike võib elus teha, aga mesilase viha tuleb karta. Mõtlesime alati, et ta räägib midagi täpsemalt, aga juba oli ta jõudnud raamatusse süveneda.
* * *

LENINIAANA

Lenini juurde tulid talupoegade saadikud ja kurtsid: "Näete, Vladimir Iljič, kuhu oleme jõudnud: süüa pole enam miskit, kisume juba viiskudest õlgi, et neid järada. Varsti hirnume kõik nagu hobused!"
"Ärge te seda kartke!" rahustas Lenin. "Näe, meie Džeržinskiga pistsime hiljuti suure purgi mett kinni — ja kas me sumiseme? Ei ühtki!"
* * *

LUGU NÕELATUD MEHEST

Kord varajasel hommikul läksid peremees ja sulane heina niitma. Sel ajal aluspesu ei kantud, seljas olid lihtsalt pikemad särgid. Päike hakkas paistma ja ka mesilased lendasid ringi. Üks neist puges peremehele särgi alla ja nõelas tolle riistapuud. Peremees kukkus suurest valust kisendama ja riistapuu läks üha jämedamaks. Sulane õpetama:
"Mine ruttu koju ja pane külma hapupiima sisse, see tõmbab paistetuse tagasi."
Peremees jooksis koju, võttis aidast hapupiima-lähkri ja läks kööki ennast kastma. Valas hapupiima kaussi ja pani riista likku, aga samal ajal tuli kööki toatüdruk.
Toatüdruk imestunud:
"Ma ole elus igasugu asju näind ja teind, aga seda põle veel näind, millega ja kuda seda riista laetakse."
* * *

Vanamees läheb põõsa kusele ja saab mesilaselt otsa peale nõelata. Paneb siis suure kisaga aita ja torkab oma otsa leevenduseks hapukoore sisse. Eit ka suure kisa peale vaatama, et mis lahti. Läheb siis aida alla ja näeb: vanamees põlvili hapukoore nõu ääres, riist hapukoores ja ise mõtleb:
"Kurat, ma olen näind, kuidas sellega pauku tehakse, aga kuidas seda laetakse näen küll esimest korda!"
* * *

HIIDMESILASED

Tuleb meelde lugu Siberi mesilastest, kes olevat sama suured kui meie varblased. Eks Venemaal kõik asjad ju suured ja vägevad. Tarud olevat aga ikka nagu meilgi. Küsitakse siis Siberi mehe käest, kuidas selline mesilane sealt kitsast lennuavast ka läbi mahub. Siberlane vastas: "Karjub, aga läheb!"
* * *

Punasel ajal tuli üks venelane Eesti, nägi siinseid mesilasi ja kukkus eestlase ees praalima et:
"Tjeil siin nii vjaaikesjed mjeesilased, a vott kus meil Venjemaal on mjeesilased piirakad nigu varblased!"
Eestlane siis päris vastu, et kuidas teil siis need mesipuusse ära mahuvad?
Venelane vandus et: "Kuurat sjeeda tiab ja mis see vabšjee miinu asi on!"
* * *

Kadunud vanaisa kasuisa käis tsaariajal Venesse mõisavalitsejaks. Nokastanud peaga kippunud ta vahel sealsest elust ülivõrdes rääkima. Kord kiitnud oma miniale, minu vanaemale, Siberi mesilasi. Olla olnud teised suured nagu emalambad ja kui tulnud, siis terve puud (16 kilo) olnud mett seljas. Vanaema tahtnud selle peale teada, et kui suured need tarud siis ka olid. "Samasuured nagu meilgi," ütelnud vana. "Kuidas nad siis sinna ära mahtusid," ei jätnud vanaema järele. Vastus olnud:
"A mis see minu asi on."
* * *

Vestlevad vene ja eesti mesinik.
"Meil Venemaal on kümme korda suuremad mesilased kui teil!" kiitleb vene mesinik.
"Tohoh!" imestab eestlane. "Kui suured teil siis tarud on?"
"Oh, tarud on ikka sama suured kui teil."
"Aga kuidas mesilased sinna sisse mahuvad?"
"Nad saavad sellise käsu."
* * *

(Viimast anekdooti räägitakse Venemaal grusiini kohta, kelle jutu puänt kõlab: "Mõmisevad vastu, aga mahuvad."
... A какие у вас в Грузии пчелы? Свинья знаешь? Вот такие у нас пчелы. A как же они в улей влазят? Визжат, но влазят!)

3.4.08

Nipid

IV.

Riho Mesilane mainis kunagi ühes tööankeedis, et püüdis alates 1. jaanuarist 1976 läbi lüüa vabakutselise autorina. Peale ajalehtede naljasabade ilmutas ta end ajakirjas Pikker ja lootis peale Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud “Veterinaari esimese nädala” veel vähemalt ühe raamatu välja anda.


Eesti Kirjarahva Leksikonis võtab kirjandusteadlane Oskar Kruus tema selle eluperioodi kokku nii:

Oli 1972-1973 N armee sundajateenistuses, 1974 töötas pool aastat Harju rajoonis Anija kolhoosis loomaarstina, eelistades sellele ajakirjanikutööd Sotsialistliku Põllumajanduse ja Harju Elu toimetuses, seejärel vabakutseline, 1976-1978 Eesti TV diktor.
Selline pisinippides seisnev tema eluke Nõukogude Eestis oligi.

Allikas: Holger Kaljulaid “Mesimummi vabad päevad ehk tõde Riho Mesilase elust Läänes” (I—XXXV), mis tervikuna ilmus ajalehes “Harjumaa/Harju Elu” 15. juuni... 6. november 2007, vt aastakäigu nr-d 47(1534) — 82(1569)

28.3.08

Naljamehed

Riho Mesilane Vabadusraadio naljanurgas 28. augustil 1982:


Kujutage korraks ette, et Kreml tähistataks 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva! Eks ole must huumor. Aga unistada ju võib. Ega asjata öelda: N Liidus täituvad ka inimese kõige julgemad unistused. Kuid tähistati ju 18. augustil 1982 Kremlis... Afganistani sõltumatuse LXIII aastapäeva. Nii polekski teab mis ime, kui NLKP peasekretär tõstaks kord klaasi Eesti sini-must-valge terviseks.

Selline poliitiline operetiõhtu toimus tõesti ning Afganistani natšalnikule Babrak Karmalile saadeti tervitus. Ja Karmal saatis tänuks vastutervituse...

Ja just 18. augustil teatati, et Afganistani partisanid tahtsid ka Nõukogude esindusele Kabulis kuumipalavaid tervitusi saata. Kuigi esinduse rünnaku käigus sai mitu saatkonna valvurit vigastada, ei õnnestunud partisanidel tervitusi isiklikult edasi anda.

Afganistanis on vennaliku abi raames aga palju Nõukogude saadikuid. See piiratud väekontingent — paarsada tuhat meest — jätkab juba kolmandat aastat jõupingutusi, et leida Afganistanist kas või üht ainukest Ameerika sõdurit. Tagajärg: praegu on mitukümmend tuhat afgaani tapetud ja paar miljonit naaberriikidesse Iraani ja Pakistani varjunud.

Eks ole naljamehed need Moskva mehed!

Allikas: Isekiri
nr 2 (1983)

20.3.08

Olümpiamängud on tulemas...

XVI.

Aastail 1979... 1989 kõlas Vabadusraadio — Raadio Vaba Euroopa eesti saateis Riho Mesilase naljanurk, mis jõudis kuulajani alul lühidalt pühapäeviti ja hiljem pikki aastaid laupäeviti.

Siin on näide Mesilase raadiovestest olümpiaks valmistumise kohta, õigemini selle käsikirjast. Autor kirjutas ja esitas selle aasta ja kaks kuud enne Tallinna olümpiaregatti.


(Tekst suureneb pildile klõpsates)


Naljade või humoorika veste muusikaliseks kujunduseks olid vaheldumisi Joel Steinfeldti “Mesimummi” ja rahvalik “Õllepruulija” laul. Kumb pala ühel või teisel korral peale pandi, sõltus naljanurga meeleolust, autori tekstide toonist ja isikupära määrast. Mesilane tõlkis ja esitas aeg-ajalt ka teiste euroopa rahvaste humoristide viljet. Vahel rääkis lihtsalt uusi anekdoote, tihtilugu ta enese väljamõelduid, kuid mitte ainult.


Allikas: Holger Kaljulaid “Mesimummi vabad päevad ehk tõde Riho Mesilase elust Läänes” (I—XXXV), mis on ilmunud tervikuna ajalehes “Harjumaa/Harju Elu” 15. juuni... 6. november 2007, vt aastakäigu nr-d 47(1534) — 82(1569).