Paarkümmnend aastat Eesti ühe informeerituma ja kompetentsema ajakirjanikuna tuntud ning praegu ERR-i "vabahärrana", enne seda aga presidendinõunikuna töötanud Toomas Sildam (*1961) ütles mais 2010 Eesti Ekspressile tehtud avalduses, et…
Endine miilits ja eriteenistuse töötaja Kalle Klandorf (*1956) väidab mais 2010 ilmunud raamatus "Jälitaja ja jälitatav", et praeguse presidendi pressiesindaja Toomas Sildam töötas kunagi KGB heaks ning et selle kohta on ka tõendeid. Neid tõendeid kasutas ta juba aastal 1992, kui ta juunikuu 22. päeval marssis koos Jaan Tootsi ja veel viie Toompea eriteenistuse mehega Kuku-raadiosse ja tegi avalduse:
Gennadi Agrov (*1953; pildil K2/ÕL-i 2010 vahendatud dokumendifoto 1980. aastaist) — N Liidu salateenistuse ideoloogilise luure operatiivtöötaja oli viimati MuPo tubli parkimiskontrolör ja paari aasta eest ka Tõnismäe pronkssõduri kaitsja. Tema KGB-minevikku valgustati 2005 ametlikult Riigi Teataja Lisas. Sellal oli ta KaPo teada alles turvafirma Alfa Service arendusdirektor. Pärast KGB tegevuse peatamist EV-s oli luuraja karjäär jätkunud Venemaa mereväebaasi eriosakonnas Tallinnas.
Et Kaitsepolitseiamet otsustas selle KGB ohvitseri ametikäigu avalikustada, tähendab vaid üht — Agrov ei tunnistanud õigel ajal üles ei enda seotust ega tema poolt värvatud ja/või kureeritud agente. Seega ei pruugi KaPol mingeid oma allikaid Kristjani olemasolu või tegevuse kohta olla. Muidugi, kui kunagine Kristjan — või kes tahes selle nime taga ka seisis — ei ole vahepeal midagi ise Eesti Vabariigi vastuluurajaile pihtinud.
Sildami suhted KaPoga pole aga mitte alati päris n-ö usalduslikud olnud, vähemalt mitte enne kevadet 2002. Kas oleks KaPo oma aastaraamatusse vastasel juhul pannud fotot 9. mai tähistamisest Tõnismäel, kus ajakirjanik Toomas Sildam vestleb vene diplomaadiga. Kindlasti ei oleks Kapol muidu põhjust olnud niigi läbipaistva vihjega pildile lisada kaitsepolitseinike kahtlustusi rõhutavat allkirja:
Kui keskerakondlane Klandorf aga kinnitab, et omab tõendeid, siis on üks neist "tõendeist" mõistagi viis viimast aastat Keskerakonna — vabandust! — MuPo leival olnud operupolnomočennyj Gennadi Agrov. Kas juhuslikult või mitte, aga just Klandorfi mälestuste ilmumise eel loobus Agrov kindlast teenistusest MuPos — ja ühtlasi poolteisest EV keskmisest palgast — ning on kõige parajamal hetkel silmapiirilt kadunud.
Klandorfi kinnitusel oli Sildam 1980-kümnendil ta sõber ja koguni peretuttav, ent…
Üheks kaudseks tõendiks on ka Riho Mesilase loo XXXIX peatükk.
Allikad: Kalle Klandorfi raamatu “Jälitaja ja jälitatav” katkend — "Kas Toomas Sildam oli KGB agent?" Eesti Ekspress, 13. mai 2010, nr 19(1066), lk 44. Holger Kaljulaid “Mesimummi vabad päevad ehk tõde Riho Mesilase elust Läänes” (I—XXXV) ajalehes “Harjumaa/Harju Elu” 15. juuni… 6. november 2007, vt aastakäigu nr-d 47(1534) — 82(1569)
... minul ei ole Eesti riigi ega riigi vastavate asutuste ees midagi varjata.See võib tõsi olla, ent kindlasti polnud see nõnda kümmekond või enam aastaid tagasi.
Endine miilits ja eriteenistuse töötaja Kalle Klandorf (*1956) väidab mais 2010 ilmunud raamatus "Jälitaja ja jälitatav", et praeguse presidendi pressiesindaja Toomas Sildam töötas kunagi KGB heaks ning et selle kohta on ka tõendeid. Neid tõendeid kasutas ta juba aastal 1992, kui ta juunikuu 22. päeval marssis koos Jaan Tootsi ja veel viie Toompea eriteenistuse mehega Kuku-raadiosse ja tegi avalduse:
Toomas Sildam värvati KGB teenistusse 1980. aastate keskel, tema pseudonüümiks oli Kristjan ning agendijuhiks Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeolekukomitee V osakonna töötaja Gennadi Agrov...
Gennadi Agrov (*1953; pildil K2/ÕL-i 2010 vahendatud dokumendifoto 1980. aastaist) — N Liidu salateenistuse ideoloogilise luure operatiivtöötaja oli viimati MuPo tubli parkimiskontrolör ja paari aasta eest ka Tõnismäe pronkssõduri kaitsja. Tema KGB-minevikku valgustati 2005 ametlikult Riigi Teataja Lisas. Sellal oli ta KaPo teada alles turvafirma Alfa Service arendusdirektor. Pärast KGB tegevuse peatamist EV-s oli luuraja karjäär jätkunud Venemaa mereväebaasi eriosakonnas Tallinnas.
Et Kaitsepolitseiamet otsustas selle KGB ohvitseri ametikäigu avalikustada, tähendab vaid üht — Agrov ei tunnistanud õigel ajal üles ei enda seotust ega tema poolt värvatud ja/või kureeritud agente. Seega ei pruugi KaPol mingeid oma allikaid Kristjani olemasolu või tegevuse kohta olla. Muidugi, kui kunagine Kristjan — või kes tahes selle nime taga ka seisis — ei ole vahepeal midagi ise Eesti Vabariigi vastuluurajaile pihtinud.
Sildami suhted KaPoga pole aga mitte alati päris n-ö usalduslikud olnud, vähemalt mitte enne kevadet 2002. Kas oleks KaPo oma aastaraamatusse vastasel juhul pannud fotot 9. mai tähistamisest Tõnismäel, kus ajakirjanik Toomas Sildam vestleb vene diplomaadiga. Kindlasti ei oleks Kapol muidu põhjust olnud niigi läbipaistva vihjega pildile lisada kaitsepolitseinike kahtlustusi rõhutavat allkirja:
Kas süütu südasuvine pildike Tallinna kesklinnast või hoopis võrrand mitme tundmatuga?Niisiis pidi Sildam ausa mehena "Eesti riigi ees" suu puhtaks rääkima kunagi hiljem. Millalgi pärast maid 2002… Võib-olla juhtus see vahetult enne asumist riikliku julgeoleku seisukohast tundlikule ametipostile, st president Toomas Hendrik Ilvese piiariks?
Kui keskerakondlane Klandorf aga kinnitab, et omab tõendeid, siis on üks neist "tõendeist" mõistagi viis viimast aastat Keskerakonna — vabandust! — MuPo leival olnud operupolnomočennyj Gennadi Agrov. Kas juhuslikult või mitte, aga just Klandorfi mälestuste ilmumise eel loobus Agrov kindlast teenistusest MuPos — ja ühtlasi poolteisest EV keskmisest palgast — ning on kõige parajamal hetkel silmapiirilt kadunud.
Klandorfi kinnitusel oli Sildam 1980-kümnendil ta sõber ja koguni peretuttav, ent…
See seik on iseenesest kaudne tõend. Üks paljudest, sest niisuguseid leidub siin ja seal veel ja veel.Ühel [1988. aasta] veebruarihommikul tõmbasid julgeolekumehed Nõmmel Lagle Parekilt segastel asjaoludel ära koti koos mingite nimekirjadega [õieti: stalinismi-vastustajate allkirjalehtedega - HK]. Uurisin miilitsana seda lugu, aga sinnasamma see jäi — võis arvata, et julgeolek midagi toimetas, kuid uurimine ei käinud nii, et helistan julgeolekusse ja küsin: mis te seal Parekilt ära võtsite? Paar päeva hiljem sammus Sildam, seesama kott näpus, mu kabinetti legendiga, et kott leitud kusagilt Muugalt ja toodud Sildamile toimetusse. Huvitav lahendus KGB-lt igal juhul...
Üheks kaudseks tõendiks on ka Riho Mesilase loo XXXIX peatükk.
Allikad: Kalle Klandorfi raamatu “Jälitaja ja jälitatav” katkend — "Kas Toomas Sildam oli KGB agent?" Eesti Ekspress, 13. mai 2010, nr 19(1066), lk 44. Holger Kaljulaid “Mesimummi vabad päevad ehk tõde Riho Mesilase elust Läänes” (I—XXXV) ajalehes “Harjumaa/Harju Elu” 15. juuni… 6. november 2007, vt aastakäigu nr-d 47(1534) — 82(1569)
1 comment:
… ja praegu presidendinõuniku kohal töötav… Toomas Sildam asus oktoobris 2017 tööle ERR-i ja ETV ühisse uudistetoimetusse nn vaba toimetajana, so analüütik—nõunik—autorina. Sel puhul teavitas Sildam ERR-i pressiteate kaudu avalikkust sõnadega:
"On rõõm tulla tagasi ajakirjandusse, kus olin pikalt töötanud ja kust astusin kõrvale 11 aastat tagasi, kuid millest me vastastikku pole kunagi päriselt lahti lasknud. Seejuures on mul eriliselt hea meel liituda just Eesti Rahvusringhäälingu kui usaldusväärse, sõltumatu, professionaalse ja tõhusa avalik-õigusliku meediamaja kolleegidega."
Toomas Sildam on ajakirjanikuna tööd teinud aastast 1981. Ta oli vahepeal 2006-2016 president Toomas H Ilvese nõunik—piiar ja seejärel 2016—2017 täitis Toomas H Ilvese viimatise kodupartei (SDE) parlamendifraktsiooni nõuniku kohta riigikogu kantseleis.
Post a Comment