22.2.12

Vale lühikesed jalad

XIX.

Huvi Eesti arengute vastu ning kursisolek seal toimuvaga olid Rihol nagu veres. Ta luges Eesti NSV trükiseid ja kuulas kolleegidest sagedamini ka siinset raadiot (ER/ERR-i). Kui ei õnnestu endal Tallinna lainele häälestada, rakendas RFE—RL-i tehnikute abi, kes vajadusel tegid eesti toimetuse jaoks Tallinna raadiosaateist salvestusi.

Propaganda ja tegelikkuse lõhe mõõdistamine, pidev ja päevakajaline sekkumine Eesti ellu põhjustasid tema vastu mõistetavalt vaenu kompartei ja KGB leeris. See ei tee küll Mesilasest ainsat RFE—RL-i eesti toimetuse kaastöölist, kelle pärast ideoloogiarinde lõukoerad nii oma sünnimaa kui ka N Liidu meedias alatasa lõrisema kippusid. Propagandistlikke vastulööke kogesid 1970.-1980. aastail paljud hilispagulased, kes välisringhäälingus esinesid.

Kui nende aastate laimulugusid uurida, peeti üsna prominentseks ka Kristi Tammikut. Vahel olid Kristi ja Riho rünnakuobjektideks korraga. Näiteks jaanuaris 1983, kellegi O Laine, A Trušini nime all kakskeelses Õhtulehes ilmunud sõimuloos «Vale lühikesed jalad», kus paari veeruni venitatud ebamäärase jutu järel, nagu räägiks Vabadusraadio eesti keeles igal õhtul kaks korda “unejuttu”, asuti välisraadio kaastööliste Terrase, Tammiku, Mesilase “kirjude elukäikude” n-ö paljaksvõtu juurde.

Kui nüüd otsida järjepidevusliini nii, nagu E(NS)V-liku poliitkombestikule kohane, mitte eesti, vaid ikka vene ajaga siis võiks — ja mitte rohkem kui üksnes oletada — midagi ka selle isiku kohta, kes kunagi Laine ja/või Trušini pseudonüümi taha peitu puges. Iga eritlusvõimega lugeja, kes suvatseb jälgida sessamas lehes püsivat jäika suhtumisjoont, pseudoinfoga opereerimist, kuulujuttudega lahmimist, intrigeerimist — ja seda kõike just omaaegsete välishäälte suhtes, ei saa mitte märgata sirgjooneliselt… Tõnis “Soovid-Soovid-Soovid” Erilaiule (*26. IX 1943) osutavat konstanti. Oma ajal oli just Erilaid too teistest enam muusikale ja muusikutele spetsialiseerunud, juba 1971. aastat ÕL-i ja selle reklaamilisa juures töötav jõud, kes oma nime all leheveergudel oli Jossif Kobzoni jpt välismaiste estraadisolistide maaletooja ning samal ajal toimis Tallinna raadio noortesaadete DJ-na. Tema ongi see, kes teatud märksõnade, nagu Vabadusraadio või Ameerika Hääl, peale ÕL-i toimetustoolist iga kord justkui vedrujõul psühholoogilise sõja ammu puistunud tandrile tagasi kargab.

Sarnaseid pingutusi välismaiste saadete usaldatavuse vähendamiseks ja kuulajaskonna eksitamiseks oli ka sovetiajal tõesti raske mitte märgata. Vaba maailma kõiki toekamaid ringlevijaamu ja eeskätt Müncheni raadiot iseloomustati neis kui CIA filiaali ja nende töötajaid näidati kas ameerika või mitme teise riigi salateenistuse agentide, moraalitute inimeste, joomarite või suisa roimaritena. Eestis ründasid RFE—RL-i kõige räigemalt nädalalehe Kodumaa varjunimede või hoopis nimeta autorid. Veel üks neist salapärastest autoritest, keda siinkirjutajal on õnnestunud tagantjärele — seekord ilma oletusteta kindlaks teha, oli Eesti kompartei KK, Eesti TV, ETA ja mitmete ajalehtede kaudu välispoliitiliste loengute tõttu ülihästi tuntud ja unustamatu propagandavirtuoos Vambola Põder, kes nimetatud lehes juulis 1977 vastas kellegi välismaise lugeja küsimusele – kas N Liit kardab ideede võitlust, et neid raadioid ühtelugu manab ja summutab?
“Te nimetate raadiojaamu Vaba Euroopa ja Vabadus informatsioonivahendeiks. Nende raadiojaamade tegevusest on teada liiga palju, et selle definitsiooniga nõustuda. Raadiojaamad Vaba Euroopa ja Vabadus loodi Luure Keskagentuuri [CIA] algatusel Külma sõja aastail. Peab olema ülimalt lihtsameelne uskumaks, et Luure Keskagentuuri innustas seejuures soov õnnistada sotsialismimaade kodanikke värskete päevauudistega. Luure Keskagentuuri ametimehed juhivad nende raadiojaamade tegevust praegugi ning valivad oma kaastöölisteks kodumaalt põgenenud fašistide käsilasi jt kodumaareetureid. Need tegelased ei tee saladust oma eesmärgist – muuta kehtivat korda sotsialismimaades. Ja ka USA valitsus, planeerides käesoleval ajal välismaale mõeldud Ameerika raadiosaadetele määratud assigneeringute tunduvat suurendamist, põhjendas seda kongressi ees vajadusega intensiivistada nende propagandaorganite tegevust rahvusvaheliste kriiside puhul. Seega siis – mitte informatsiooniorganid, vaid kriisipoliitika tööriistad…”

Allikas: Holger Kaljulaid “Mesimummi vabad päevad ehk tõde Riho Mesilase elust Läänes” (I—XXXV), mis tervikuna ilmus ajalehes “Harjumaa/Harju Elu” 15. juuni... 6. november 2007, vt aastakäigu nr-d 47(1534) — 82(1569).

6.2.12

Ükskord kaome niikuinii

KRIISITARKUS:

… Linnas minestavad inimesed toidusabas, külas kaovad lukustamata lautadest sigudikud ja keldritest moosipurgid. Jääb vaid oodata, millal põrutatakse sisse valuutapoodide väljakutsuvalt hiilgavad vitriinid ja algab tõeline möll.

Nii arutles Riho Mesilane Edgar Savisaare valitsuse lõpuajal, jaanuaris 1992. Niiöelda võttis kätte ja pruukis suud olukorra kirjeldamiseks ja oma prognooside esitamiseks, sest targemate asjatundjate mõistlikke lahendusi polnud talle siis veel silma hakanud.

Samal ajal, kui ilmus see lugu (+/-1 päev), käis valitsuse esimees televisiooni võttegrupi saatel lahti murdmas Ääsmäe võiladu… Kui aga kriisi järgmise tähisena tulid Tallinnas kasutusse ka leivatalongid, ei õnnestunud valitsusjuhil enam saada Ülemnõukogult vajalikku toetust plaanile kehtestada Eestis eriolukord. Savisaar võitis parlamendis küll umbusaldushääletuse, ent pärast seda, 23. jaanuari hommikul, astus kogu valitsusega tagasi.

Tollane kriis, milles süüdi oli muidugi mitte Savisaar üksi, sai Mesilase kodukootud graafiku järgi alguse umbes 1987 ning üle lähtejoone pidi majanduskasvu kõverjoon jõudma taas aastal 1996. Et Eesti polnud aga suletud süsteemis, siis oli Mesilane kindel mingisuguse lahenduse saabumises niikuinii, ka meist sõltumatult…

UTOPISTIDELE:
Veel vastse vabaduse ja rahvusriigi uimas unustab nii mõnigi […] kibeda tõsiasja, et varem peale sunnitud kommunistliku internatsionalismi asemele saame parimal juhul majandusliku ja poliitilise integratsiooni, kui tahame moodsasse Euroopasse. Ka amerikaniseerumine või suurema sugulasrahva mõjul kerge soomestumine võib meid teatud määral kaitsta venestamise eest, aga rahvusriigi utoopia hellitamise asemel tuleks pigem hoolitseda juba loodud kultuurivara säilitamise eest.

Tulevik võib tuua paljugi, mis on Made in Estonia, aga midagi meile ainuomast enam juurde teha ei saa. […] Aktiivses rahvusvahelises suhtlemises lihvitakse ja jahvatatakse meid tulevikus sõmeraks. Ükskord me kaome niikuinii! Ja me kaome kurikuulsalt ajaloo näitelavalt eriti kähku sel juhul, kui ei õnnestu praegusest kriisist mõistlikul viisil jagu saada.

ÕPPIGE INGLISKEELT! Mesilane süstis lõpuks ka nõelatäie optimismi — pidamaks rahvana vastu pisut kaugema ja helgema tulevikuni:
Väliseestlaste noorema põlvkonna kogemused näitasid juba paarkümmend aastat tagasi [ehk 1970-kümnendi algul], et võõras keskkonnas ja eri riikides elavad eestlased saavad isekeskis suhelda ja rahvuskultuuri kuidagimoodi säilitada inglise keele abil. Meile varem pealesunnitud vene keelel ei ole juba üksnes erineva tähestiku tõttu tulevikus vähimatki võidulootust. Kes praegu inglise keelt ei õpi ega seda oma lastele ei õpeta, see pikendab kriisi kogu maal.

Allikas: Riho Mesilase arvamusveerg nädalalehes “Maaleht” 16. jaanuaril 1992 — “Jaak, kurat! Jalad juba põhjas…” Maaleht nr 3(225), lk 3; vt sama lehenumbri PDF-faili.

4.2.12

Koosseisutäiendus. Ja viktoriin.

OLÜMPIAREGATI imelise aasta 5. augustil sadas nukuvabariigi ENSV nukuvalitsuse vastavasse osakonda otse Kremlist ja eripostiga 4 päeva varem Tallinna läkitatud kiri. Nõudega seada kohalikus teleraadiokomitees — tänases mõistes ERR-i juhatuses — sisse uus, KGB kaastöötajale sirmiks sobiv töökoht. Rahastada lubati Moskvast.


KIRI:
Eesti NSV Ministrite Nõukogule                                T. SALAJANE

N S V L -i    M I N I S T R I T E    N Õ U K O G U

KORRALDUS
Nr 1511-rs 1. augustist 1980. a.
Moskva, Kreml

VÄLJAVÕTE

       1. Viia koosseisu täiendav ametikoht:
       Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee — välissuhete sektori juhataja.
       NSVL-i Rahandusministeeriumil eraldada Eesti NSV Ministrite Nõukogule näidatud ametikoha ülalpidamiseks vajalikud assigneeringud.
       2. Määrata kindlaks, et käesoleva korralduse punktis 1 ettenähtud ametikoht täidetakse NSVL-i KGB kaastöötajaga.

NSVL-i Ministrite Nõukogu
Esimehe at. N.[-ikolai] Tihonov [Tihhonov]

VIKTORIIN:

• Kes sai(d) välissektori juhataja ametinime taha varjuva(te)ks KGB töötaja(te)ks)?
• Millal lõppes tema (nende) töö?
• Millega tegeleb (tegelevad) ta (nemad) täna?


Allikas: Eesti Riigiarhiiv