2.6.17

Vahepala detsembrist 1986

Näide Riho Mesilase raadiovestlusest, mis nii Vabadusraadios kui Raadio Vaba Euroopa eesti saateis "juba aastaid on olnud eetris reedeti" ja mis "jääb ka edaspidi reedesele päevale"…

[———] Tänane jutt nagu ka eilne on mõeldud lihtsalt n-ö vahepalaks sel põhjusel, et järgmine reede on juba uuel aastal. Aga enne vana aasta lõppu tahaks veel kähku öelda midagi mõne kuulajatelt saabunud kirja kohta.

Sissejuhatuseks sellele jutule veel nii palju, et kellel on huvi, pangu nüüd valmis oma salvestusseade, halvemal juhul siis paber ja pliiats. Vastu tulles kuulajate igati mõistlikele soovidele annan täna ja ka uue aasta juba sel nädalal algaval esimesel nädalal korduvalt teada meie toimetuse aadressi koos mõningate muude loodetavasti kasulike mõtetega.

Niisiis, kui ka teie ise mingil põhjusel meie saadete vastu erilist huvi ei tunne, aga kuulama juhtusite, siis kirjutage vähemalt üles meie aadress mõne tuttava jaoks, kes sellist huvi võib-olla tunneb, või öelge vähemalt edasi, et lähima nädala jooksul on selline võimalus. Ma nimelt kordan tänast vestlust… [———]

Õige on, et meie saadetes kuuleb mõnikord ehk veidi küsitavat huvi äratavat materjali mitte just parimas esituses. Kriitiline kuulaja ei tohiks siiski Müncheni raadio võimalusi liigselt idealiseerida, omamata aimu meie tegelikust olukorrast. Olen töötanud nii Eesti Raadio kui ka Eesti TV jaoks ja võin küll öelda, et töötingimused on Münchenis hoopis erinevad.

Meil ei ole peas Nõukogude tsensuuri moodi suukorvi ja see on meie pluss. Meil on aga raske leida noorte väliseestlaste hulgast sõnasuutlikke raadioajakirjanikke ja see on meie suur miinus. Elu pakub noortele ka muud huvitavat peale kirjutusmasina või mikrofoni taga istumise. 

Niisiis, tänapäeva maailmas on Eesti tegelikult enamusele tundmatu, lausa liivaterake infotulvas. Seetõttu on meie toimetuse koosseis tilluke ja meie võimalused saadete kvaliteedi, saadete mahu, saadete tehnilise — peaks ütlema antenni- — võimsuse suurendamiseks ja parandamiseks — kõik need võimalused on piiratud.

Kriitikule või virisejale võib muidugi öelda: tule ise siia ja tee paremini, kui oskad, kui õnnestub! Leidub aga ka optimistlikke kuulajaid, kes ilmselt vaatavad raadioasjandust läbi liiga roosade prillide. Keegi helistab kusagilt, keegi kirjutab kusagilt, et palun aidake, toimetage mingil salajasel viisil neile trükitehnikat ja helisalvestustehnikat. Sel puhul peab taas meenutama, et soovid võtame muidugi teadmiseks ja jätame meelde. Aga me oleme siiski üksnes raadio, mida fintantseerib Ameerika Ühendriikide Kongress. Meie toimetuse eelarves ei ole ette nähtud summasid taolisteks operatsioonideks. Meie ülesandeks on levitada vaba informatsiooni ja vahendada arvamusi ka kurikuulsa raudeesriide taha, rääkimata juba sellest, et mingi otsese tehnilise abi palumine võib olla kas lihtsalt Nõukogude kompetentsete või siis ebakompetentsete organite poolt üritatud provokatsioon. 

Jah. 

Kuid mida siis veel öelda enne meie aadressi teadustamist. 

Ajaloolised materjalid on kuulajate hulgas ilmselt populaarsed. Põhjus on ka selge — sest ega Nõukogude allikatest seda õiget ajalookäsitlust loota ei tasu. Ajaloohuvilistele siis teadmiseks, et kunagi kevadel alustame kolme Balti riigi ajalugu käsitleva raamatu tutvustamist. Arvatavasti kohe pärast seda, kui praegune pühapäevane lektüür „Juhansoni reiside“ raamatu näol lõpuni jõuab. Olen nimelt eesti keelde tõlkinud baltisaksa ajaloolase Georg von Rauchi töö Eesti, Läti ja Leedu ajaloost kuni 1940. aastani.

Ja nüüd meie aadressi juurde. Lühidalt ja kõnekeeles on meie aadress järgmine. Kõigepealt ümbrikule saksa või inglise keeles läänesaksa riigi nimi West Germany või Bundesrepublik Deutschland või ka lühendatult BRD. Müncheni linna rahvusvaheline postiindeks on 8000. Meie posti- või sidejaoskonna number aga 22. Niisiis ülemisele reale West Germany või Bundesrepublik Deutschland, sellest allpool ühele reale aga 8000 München 22. Numbrid muidugi tavalises araabia kirjas araabia numbitena, mitte rooma numbritena. Ja edasi igati loogiliselt tänava nimi. See on siis Oettingenstraße 67. Raadio nimi on Vaba Euroopa, jällegi kas inglise või saksa keeles: Radio Free Europe Estonian service ehk Radio Freies Europa estnische Redaktion — niisiis Raadio Vaba Euroopa eesti toimetus. Ja kui soovite kellelegi nimeliselt, siis pange nimi juurde. Kui soovite, lisage ka enda nimi. Me austame teie soovi ananüümseks jääda lausa automaatselt. See on ju selge. Ja kui soovite, võime teie nime ka avaldada. 

Kirjad meile pange posti muidugi välismaal ja parem on, kui viite välismaale ka oma mõtted ja alles seal panete need kirja ning saadate postiga tulema. Teie kirjad, soovid ja arvamused on muidugi teretulnud ja ma kordan lõpetuseks meie aadressi… [———]

Allikad: Radio Free Europe'i eestikeelne saade 27. detsembril 1986, Koeru raadiokuulaja Adelberti kiri RFE-le (pildil) ja Holger Kaljulaiu “Mesimummi vabad päevad ehk tõde Riho Mesilase elust Läänes” (I—XXXV), mis tervikuna ilmus ajalehes “Harjumaa/Harju Elu” 15. juuni... 6. november 2007, vt aastakäigu nr-d 47(1534) — 82(1569).

28.5.17

Kauai roosters 3D



Roosters and chickens in the wild on the island of Kauai (Hawaii)
SBS stereo

Metsikud kuked Kauai saarel Hawaii saarestikus keset Vaikset ookeani

Taustamuusika: Tico-Tico no Farelo & Frenesí

25.2.17

Leerivahetuse taud. Esimene osa.

Kevadel 1948 välmitud mälestustes pidas Winston Churchill Balti riike Euroopas ägedaimalt bolševismi vastu meelestatud maiks. Et Moskva nad II maailmasõja käigus hõivas ja neist oma Pribaltika tegi, tähendas piiritut riski ning Stalini röögatute meetmetega taastatud impeeriumile hukku, mida eestlased ja baltlased kas just kindlustasid, aga raudselt lähendasid.

Kolmkümmend kaheksa aastat hiljem ilmus Läänes märgiline teaduslik uurimus fenomenist, mida argikeeli teati 'ärahüppe' või 'kargamisena'… Sarnaseid töid oli tehtud ka varem, teiste seas USA välisministeeriumi Välisteenistuse Instituudis töötanud eestlase Tönu Parmingu poolt, ent need käsitlesid kas Ida-Euroopat üldiselt või eeskätt Lääne suhtumist tulnukaisse "sealtpoolt raukardinat".

Uue, 1980. aastail koostatud täielikult N Liidust põgenenuile keskenduv teadustöö tegi sovetirežiimile truudusetuima etnilise rühmitusena muuseas kindlaks… eestlased. Peatse järelmina viimset viisaastakut vaakuva sovetiimpeeriumi vastu tõrkudes end ka tõestanud rahvuse. Pangem tähele, et Riho Mesilasel oli selle destruktiivse teguriga pistmist vaid formaalselt…

Kui seni olid sedalaadi teadustööde aluseks avalikud, ajakirjanduses kajastunud juhtumid, siis nüüd vaadeldi N Liidu eriteenituste tarvis koostatud 470+230 nimega salajast põgenikeloendit. Vastava regulaarselt KGB poolt uuendatud nimistusse kantute n-ö Nõukogude kodumaa reeturite koondpildi eritluse autoriks oli venelane — ka ise kunagi 24-aastasena Rootsi Kuningriiki ära hüpanud Vladislav G Krasnov. Samuti kui Krasnovi monograafias Soviet Defectors: the KGB Wanted List (Sovetileeri hülgajad: KGB tagaotsitavate nimekiri) on ka mujal selle ilmingu puhul kasutatud mõistet defection, mille parim vaste ning ka Külma sõja käsitusega sobiv eestindus on leerivahetus. See tähendas reeglina idaleeri vahetamist teise, lääneleeri kasuks ning harvemini vastupidist. Ikka ja jälle erandina tähelepanu vääriv Mesilane aga vahetas leeri mõlemas suunas. Kuid siin pole mahti peatuda neil variatiivseil leerivahetajail, keda kutsuti tagasihüppajaiks…

Sõjajärgseil kümnendeil N Liidust välismaale põgenenuid eritledes märkis Krasnov eesti, läti, juudi põgenike rekord-kõrget osakaalu — vt tabelit allpool! Eestlaste osa sovetileeri Lääne vastu vahetanute hulgas ületas suisa 15-kordselt N Liidu keskmist. Samal ajal oli vastav näitaja üsna kõrge ka lätlastel ja juutidel — seitsmekordne.


ϫϪϫ

Suurima üleilmse sensatsiooni eestlastest tekitas loomulikult Viktor Jaanimets, kes KGB nimistu kohaselt oli…
… sündinud 1931 Tallinna linnas, rahvuselt eestlane, endine ÜLKNÜ liige, haridus 6 kl, elukoht Tallinn, töökoht mehhaanik Balti Merelaevanduse turboelektrilaeval Baltika. Tunnused: keskmine pikkus, heledad juuksed, suured peast eemalduvad kõrvad. Ema [ — — — ], vennad [ — — — ] ja õde [ — — — ] elavad Tallinnas. Baltika meeskonna liikmena New Yorgi sadamat külastades põgenes 10. oktoobril 1960 ja palus Ameerika võimudelt poliitilist varjupaika. Leningradi linnakohtu kriminaalkolleegium mõistis 27. veebruaril 1961 tagaselja 15 aastat parandusliku töö kolooniat. Praegu elab USA-s ja töötab elektrotehnikatehases. Foto 1966. aastast koos käekirjanäidisega on toimikusse lisatud.
Ühe meremehe turboelektrilaevalt ärahüppe muutis tavatult kõmuliseks asjaolu, millele KGB oma jahitavate kodumaa-reeturite koondnimestiku isikukirjes paraku ei osuta. See laev tõi Kaliningradist New-Yorki nimelt N Liidu peaministri Nikita Hruštšovi, kes maabudes lubas kogu kapitalistliku süsteemi eesotsas USA-ga kiiresti ajaloo prügimäele saata… Ometi pages just Hruščovi laeva meeskonnaliige ja palus USA-lt poliitilist varjupaika.



Ühendriikide immigratsiooniameti New-Yorgi büroo andmeil, millele Ameerika Hääl samal õhtul eestikeelses saates viitas, oli 29-aastane ületulnu kõige krooniks Baltikumi pärisrahva esindaja — eestlane, kes Manhattani kauplusi külastades oma kaaslastest eemaldus ja siis esimese asjana Eesti Majja helistas…

Rikkumaks psühholoogilise sõja raames Moskva mainet, kasutas Viktor Jaanimetsa 1960-1961, ta vaba maailmaga tutvumise kuil ära välisluureamet CIA oma eestlasest kaastöötaja Eduard Vallaste abiga leerivahetajat reale trükiväljandeile esitledes.

Kõrvaloleva video helirea algul on kuulda Viktor Jaanimetsa novembris 1960 sisse juhatamas oma avalikku kirja Nikita Hruščovile, mida seejärel muusikaliselt retsiteerib Daniel "Don" Meehan.
Juuresoleva tabeli selgituseks lisagem, et Vladislav G Krasnovi töö sihiks oli leerivahetajate tähtsuse ja siiruse sotti selgemaks saada. Läänes oldi enamasti kimbatuses, kuidas neisse suhtuda, saates neid vahete-vahel n-ö tuldud teed pidi tagasi. Autor lootis, et tema töö tulemused muudaksid Lääne üldsuse ja poliitikud ületulnute erivajadustest ja kasulikkusest teadlikumaks.

Nii osutaski eritlus aastate 1945-1969 leerivahetajate ühtivust N Liidu läbilõike-kodanikuga. Tolle aja leerivajetaja keskmine vanus oli 28 ja ½ aastat, rahvuseks enamasti (65,2%) mõni idaslaavi etniline rühm, kuid juba viidatud erandina ületas eestlaste, balti ja juudi rahvuse esindajate osakaal oluliselt nende toonase osakaalu N Liidu + Baltimaade kogu elanikkonnas.

Jalgadega hääletamine ehk poliitilistel põhjustel mujale pagemine oli uusima aja vasakpoolseid klassidiktatuure (kompartei loosungi järgi proletariaadi diktatuuri) iseloomustav ilming. Kuid siin vaadeldud uurimus sunnib tungima sügavamale, kaevuma ka etniliste ja ajalooliste kihistusteni. Eestlastel, liivlastel jmt läänemeresoomlastel paistab kargamine ju veres olevat veel orjaajast, koguni niivõrd, et see on rahvusliku vastupanu üheks vormiks tõstetud. Kas ja kuivõrd see tegelikult kattus antisovetliku vastupanu olustikuga kahel järgneval kümnendil, mil sovetiimpeeriumi alamate tung leeri vahetada — Krasnovi järgi N Liidu pareneva olme ja KGB tõhusama kontrolli tõttu — juba kahanes, seda vaeb “Leerivahetuse taudi” järgmine osa.

Allikad: Vladislav Krasnovi “Soviet Defectors: the KGB Wanted List” (Stanford, 1986, 264lk) ja Holger Kaljulaiu “Mesimummi vabad päevad…” (I—XXXV), mis tervikuna ilmus ajalehes “Harjumaa/Harju Elu” 15. juuni… 6. november 2007, vt aastakäigu nr-d 47(1534) — 82(1569).  Filmilõigud ja  - lingid:  British Pathé TV YT-kanal (1960/2014).

8.2.17

Sotsialistlik maailm on ohus



ϫϪϫ

Donald J Trumpi vastu on läinud barrikaadidele Euroopa Liit ja eriti Saksamaa. Ütlen “eriti”, sest töötan Saksamaal ja olen seal kaua elanud ja tunnen seda maad hästi.

Tänane olukord toob mulle meelde vana nalja, mida meil Raadio Vaba Euroopa toimetuses räägiti. Kindlasti seal ka välja mõeldi. Küllap Riho Mesilase poolt.

See oli sel ajal, kui Eesti polnud veel vaba ja kui rohelised olid Saksamaal noor skandaalne partei, keda keegi ei suutnud ette kujutada valitsuses.

Küsimus: Millal algab III maailmasõda?
Vastus: Siis kui Saksamaal tulevad võimule rohelised ja lähevad kallale Prantsusmaale, et sundida toda oma tuumaelektrijaamu sulgema.

Selle nalja tänapäevane uustöötlus võiks niisugune olla:
Millal algab III maailmasõda? — Kui Saksamaal valitsevad konservatiivid (kantsler Angela Merkel on konservatiivide e Kristlik-Demokraatliku Liidu juht) kuulutavad sõja USA-le, et päästa sotsialistlikku maailmakorda.



Allikas: Katrin Lauri, alias Tiina Rosenbaumi arvamuslugu “Kas jälle sotsialismi lõpp?”, mis tervikuna ilmus 7. veebruaril 2017 ajalehes Õhtuleht.