Kvintessents

Suvel 1974 kirjutas Riho Mesilane leherubriiki “Lugemist puhkepäevaks” loo keskaegse Euroopa suurimast nõiameistrist, filosoofist ja alkeemikust Cornelius Agrippast. Valgustuseelset filosoofiat tutvustava veste krooniks tsiteeris autor ühe Agrippa kirja lõpuridu:

“Sa pead teadma, et me ka suurte ilmingute põhjust meist endist väljaspoolt otsima ei pea; meis endis peitub mõjude allikas, mis Jumala ja religiooni abita kõike tunnetada ja saavutada võib. Ma ütlen, et meis endis peitub imesid tekitav jõud.”

Agrippa järgi koosneb Maa neljast põhielemendist: õhust, maast, veest ja tulest. Neljast elemendist, selgitas Mesilane, moodustatakse neli rühma täiuslikke kehasid – kivi, metall, taimed ja loomad. Neile juba Aristotelese nimetatud elementidele lisas Agrippa veel viienda.

Kosmoloogiline ringkäik toimib Agrippa–Mesilase järgi mõlemas suunas, nii edasi kui ka tagurpidi: ——> … kuiv – MAA (tahke) – külm – VESI (vedel) – märg – ÕHK (gaas) – kuum – TULI (plasma) – kuiv… <——

Viies komponent, saladuslik quinta essentia etendab suures maailmas (makrokosmoses) sedasama osa, mida jumalik alge ehk hing inimkehas (mikrokosmoses). “Aine neljandat,” jätkas Mesilane, “Agrippa ajal veel tundmatut – plasmataolist olekut kehastab siis tuli, mis on kuiv ja kuum.”

Tema püüe stagneeruvas sovetireaalsuses haakuda XVII sajandi esoteerilise mõtteteadusega oli vastuhakk, nagu ka Mesilase selle aja argifilosoofilised proosaminiatuurid.

Mesilase sõnul esitas meister Agrippa oma kosmoloogias huvitava tagasiside hüpoteesi ja väitis:

“Samal viisil, kui kõrgem madalamat ja suurem väiksemat juhib ja mõjutab, peab ka väiksem suuremale ja madalam kõrgemale vastumõju osutama. Mõju kandjaks on elusas looduses aga quinta essentia.”

Allikas: Riho Mesilane “Meister Agrippa” (Harju Elu, 6. juuli 1974)