* * *
UUDIS
Teemal “Mürgised õied” toimus mesilas juba teine suminar. (Arts Raats)
* * *
KEERDKÜSIMUS
Kas teate, mis häält mesilane teeks, kui ta tagurpidikäigu sisse paneks.
"MM-MUS-MUS-MUZZZ-ZZ!"
Kes teeb "MM-MM-UZ, MMM-UZZ?"
"Mesilane, kes lendab tagurpidi"
* * *
Kes on päev otsa virk nagu mesilane ja tugev kui härg, lõhub tööd nagu hobune ja õhtuks on väsind kui koer, see — see peaks küll loomaarsti juurde minema — võib-olla on ta eesel?
* * *
LASTELUGU
Mesilane lendas aasal ja sumises. Mesilane ei leidnud mett. Ja ta läks poodi, et küsida, kes korjas kõik mee ära? Poemüüja vastas: "Üks mesilane korjas ära. Mesilane ütles siis, et ta siis ostab ühe purgi mett. Aga ütles kogemata nii: "Ma sooviksin summ-summ-summmett."
Poemüüja vastas seepeale: "Meil pole summ-summ-summ-mett, on ainult tavaline mesi. Mesilane ütles sellepeale, et ma võtan siis selle tavalise summ-summ-summmee. Poemüüja jälle vastu, et meil pole summ-summ-summett. Mesilane sai selle peale nii pahaseks, et ta lihtsalt läks teise poodi. Ja selles teises poes mõisteti teda. Sest tegelikult oli mesilane alles väike.
* * *
KARUPOEG PUHH
Puhh tormab Notsu juurde ja nõuab rutuga püssi. Haarab püssi kaasa ja punub minema. Viie minutiga on tagasi, vedades ühe käpa otsas üüratut mesilast, teise kaenla all on tal aga moosipurk:
"On siia vast suured mesilased viimasel ajal siginema hakanud. Ja vaata, mee asemel kannavad nüüd lausa moosi ja räägivad ka veel!"
"Mis sa nüüd! Ja mis ta siis rääkis?"
"Ah, jura ajas, karjus aina et:
Ma olen Karlsson. Ärge laske, ma olen Karlsson!"
* * *
JUKU ANEKDOODID
"Juku, millal su isa selle mesipuu ükskord rõdult ära toimetab? Täna sain jälle teie mesilaselt nõelata!"
"Näidake, onu, missugune mesilane seda tegi! Küll ta pärast isa käest saab!"
* * *
"Miks suudab mesilane lennata?" küsib õpetaja bioloogiatunnis Jukult.
"Mesilane pole võimeline lendama," vastab Juku. "Aerodünaamika seaduste kohaselt on ta tiivad liiga nõrgad või vale ehitusega, et kere õhku tõsta. Paraku ei tea mesilane ise sellest midagi ja lendab ikkagi."
* * *
Juku tuleb kooli suure paistes muhuga. Õpetaja küsib, mis juhtus.
"Ah käisime perekondlikul paadimatkal ja mulle istus mesilane laubale."
"Miks sa teda siis ära ei ajanud?"
"Ei jõudnud, enne virutas isa mõlaga."
* * *
“Ega te ei tea, miks mesinik kannab peas võrku?”
“Kui mesilased ta ära tunnevad, siis on tal varsti lõpp käes!”
* * *
MESILASE VIHA
Mäletan, kuidas vanaema ikka meid lapsi hoiatas, et kõike võib elus teha, aga mesilase viha tuleb karta. Mõtlesime alati, et ta räägib midagi täpsemalt, aga juba oli ta jõudnud raamatusse süveneda.
* * *
LENINIAANA
Lenini juurde tulid talupoegade saadikud ja kurtsid: "Näete, Vladimir Iljič, kuhu oleme jõudnud: süüa pole enam miskit, kisume juba viiskudest õlgi, et neid järada. Varsti hirnume kõik nagu hobused!"
"Ärge te seda kartke!" rahustas Lenin. "Näe, meie Džeržinskiga pistsime hiljuti suure purgi mett kinni — ja kas me sumiseme? Ei ühtki!"
* * *
LUGU NÕELATUD MEHEST
Kord varajasel hommikul läksid peremees ja sulane heina niitma. Sel ajal aluspesu ei kantud, seljas olid lihtsalt pikemad särgid. Päike hakkas paistma ja ka mesilased lendasid ringi. Üks neist puges peremehele särgi alla ja nõelas tolle riistapuud. Peremees kukkus suurest valust kisendama ja riistapuu läks üha jämedamaks. Sulane õpetama:
"Mine ruttu koju ja pane külma hapupiima sisse, see tõmbab paistetuse tagasi."
Peremees jooksis koju, võttis aidast hapupiima-lähkri ja läks kööki ennast kastma. Valas hapupiima kaussi ja pani riista likku, aga samal ajal tuli kööki toatüdruk.
Toatüdruk imestunud:
"Ma ole elus igasugu asju näind ja teind, aga seda põle veel näind, millega ja kuda seda riista laetakse."
* * *
Vanamees läheb põõsa kusele ja saab mesilaselt otsa peale nõelata. Paneb siis suure kisaga aita ja torkab oma otsa leevenduseks hapukoore sisse. Eit ka suure kisa peale vaatama, et mis lahti. Läheb siis aida alla ja näeb: vanamees põlvili hapukoore nõu ääres, riist hapukoores ja ise mõtleb:
"Kurat, ma olen näind, kuidas sellega pauku tehakse, aga kuidas seda laetakse näen küll esimest korda!"
* * *
HIIDMESILASED
Tuleb meelde lugu Siberi mesilastest, kes olevat sama suured kui meie varblased. Eks Venemaal kõik asjad ju suured ja vägevad. Tarud olevat aga ikka nagu meilgi. Küsitakse siis Siberi mehe käest, kuidas selline mesilane sealt kitsast lennuavast ka läbi mahub. Siberlane vastas: "Karjub, aga läheb!"
* * *
Punasel ajal tuli üks venelane Eesti, nägi siinseid mesilasi ja kukkus eestlase ees praalima et:
"Tjeil siin nii vjaaikesjed mjeesilased, a vott kus meil Venjemaal on mjeesilased piirakad nigu varblased!"
Eestlane siis päris vastu, et kuidas teil siis need mesipuusse ära mahuvad?
Venelane vandus et: "Kuurat sjeeda tiab ja mis see vabšjee miinu asi on!"
* * *
Kadunud vanaisa kasuisa käis tsaariajal Venesse mõisavalitsejaks. Nokastanud peaga kippunud ta vahel sealsest elust ülivõrdes rääkima. Kord kiitnud oma miniale, minu vanaemale, Siberi mesilasi. Olla olnud teised suured nagu emalambad ja kui tulnud, siis terve puud (16 kilo) olnud mett seljas. Vanaema tahtnud selle peale teada, et kui suured need tarud siis ka olid. "Samasuured nagu meilgi," ütelnud vana. "Kuidas nad siis sinna ära mahtusid," ei jätnud vanaema järele. Vastus olnud:
"A mis see minu asi on."
* * *
Vestlevad vene ja eesti mesinik.
"Meil Venemaal on kümme korda suuremad mesilased kui teil!" kiitleb vene mesinik.
"Tohoh!" imestab eestlane. "Kui suured teil siis tarud on?"
"Oh, tarud on ikka sama suured kui teil."
"Aga kuidas mesilased sinna sisse mahuvad?"
"Nad saavad sellise käsu."
* * *
(Viimast anekdooti räägitakse Venemaal grusiini kohta, kelle jutu puänt kõlab: "Mõmisevad vastu, aga mahuvad."
... — A какие у вас в Грузии пчелы? — Свинья знаешь? Вот такие у нас пчелы. — A как же они в улей влазят? — Визжат, но влазят!)
Juhan Viiding (pildil): Alateadvuse osa vaimses tegevuses on võrreldav alakehaga füsioloogilises tegevuses. Ei saa neist tungiva põhjuseta avalikult rääkida.
