Tahtsin konservatooriumi astuda, aga samas jäin mõtlema, millisest uksest peaksin astuma ja kuidas see maja üldse seestpoolt välja näeb. Kindlasti on seal puhvet, kus sisseastujaile pakutakse kuivanud võileibu ning eilset salatit... Just nende võileibade peale mõtlemine tegi mind nii kurvaks, et astusin “Ararati” baari, kus kohtasin kedagi heliloojat. Rääkisin talle Frédéric Chopini ja George Sandi armusuhtest, misjärel helilooja jäi väga mõtlikuks ja läks välja, tuli aga varsti tagasi. Nüüd palusin talt autogrammi ja uurisin ühtlasi seda võileibade asja. Konservatooriumis pidid päris head võileivad olema, nii et ma kindlasti astun sealt läbi, kui aega leian.
Allikas: Riho Mesilane “Konservatoorium” Edasi, 6. aprill 1974.