Naljamehed

Riho Mesilane Vabadusraadio naljanurgas 28. augustil 1982:

Kujutage korraks ette, et Kreml tähistataks 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva! Eks ole must huumor. Aga unistada ju võib. Ega asjata öelda: N Liidus täituvad ka inimese kõige julgemad unistused. Kuid tähistati ju 18. augustil 1982 Kremlis... Afganistani sõltumatuse LXIII aastapäeva. Nii polekski teab mis ime, kui NLKP peasekretär tõstaks kord klaasi Eesti sini-must-valge terviseks.

Selline poliitiline operetiõhtu toimus tõesti ning Afganistani natšalnikule Babrak Karmalile saadeti tervitus. Ja Karmal saatis tänuks vastutervituse...

Ja just 18. augustil teatati, et Afganistani partisanid tahtsid ka Nõukogude esindusele Kabulis kuumi—palavaid tervitusi saata. Kuigi esinduse rünnaku käigus sai mitu saatkonna valvurit vigastada, ei õnnestunud partisanidel tervitusi isiklikult edasi anda.

Afganistanis on vennaliku abi raames aga palju Nõukogude saadikuid. See piiratud väekontingent — paarsada tuhat meest — jätkab juba kolmandat aastat jõupingutusi, et leida Afganistanist kas või üht ainukest Ameerika sõdurit. Tagajärg: praegu on mitukümmend tuhat afgaani tapetud ja paar miljonit naaberriikidesse Iraani ja Pakistani varjunud.

Eks ole naljamehed need Moskva mehed!

Allikas: Isekiri nr 2 (1983)

Kvintessents

Suvel 1974 kirjutas Riho Mesilane leherubriiki “Lugemist puhkepäevaks” loo keskaegse Euroopa suurimast nõiameistrist, filosoofist ja alkeemikust Cornelius Agrippast. Valgustuseelse filosoofia tutvustuse kroonis Mesilane tsitaadiga ühe Agrippa kirja lõpust:

“Sa pead teadma, et me ka suurte ilmingute põhjust meist endist väljaspoolt otsima ei pea; meis endis peitub mõjude allikas, mis Jumala ja religiooni abita kõike tunnetada ja saavutada võib. Ma ütlen, et meis endis peitub imesid tekitav jõud.”

Agrippa järgi koosnevat Maa(ilm) neljast algelemendist: õhust, maast, veest ja tulest. Neist — selgitas Mesilane — moodustatakse neli rühma täiuslikke kehi – kivi, metall, taimed ja loomad. Neile juba Aristotelese nimetatud elementidele lisas Agrippa viienda.

Kosmiline ringkäik toimib Agrippa–Mesilase järgi mõlemas suunas, nii edasi kui ka tagurpidi:

… kuiv ↔ MAA (tahke) ↔ külm ↔ VESI (vedel) ↔ märg ↔ ÕHK (gaas) ↔ kuum ↔ TULI (plasma) ↔ kuiv…

Viies komponent, saladuslik quinta essentia* etendab suures maailmas (makrokosmoses) sedasama osa, mida jumalik alge ehk hing inimkehas (mikrokosmoses). “Aine neljandat,” jätkas Mesilane, “Agrippa ajal veel tundmatut – plasmataolist olekut esindab siis tuli, mis on kuiv ja kuum.”

Tema püüe stagneeruvas sovetireaalsuses haakuda XVII sajandi esoteerilise mõtteteadusega oli pehme vastuhakk, nagu ka Mesilase selle aja argifilosoofilised proosaminiatuurid.

Meister Agrippa esitas Mesilase meelest ka huvitava kosmilise tagasiside hüpoteesi, mis vääris jagamist lugejaskonnaga:

“Samal viisil, kui kõrgem madalamat ja suurem väiksemat juhib ja mõjutab, peab ka väiksem suuremale ja madalam kõrgemale vastumõju osutama. Mõju kandjaks on elusas looduses aga quinta essentia*.”

Märkus ja allikas:
* Agrippa kosmoloogia "kvintessents" ehk meile paremini tuntud eeter on sünkretistlikus tähenduses algelementide ehk 4-erise ürgväe vahetu ja universaalne arekeskkond; eetrit võib määratleda jumaliku piiritlejana — so ajalikku igavikust ning ainelist ruumi vaimsest eraldav, ühtlasi nii kelme kui ka ülijuhi moodi = takistuseta, n-ö silmapilkset teabe- jms levi võimaldav ja mõjusid vahendav kosmiline ultrastruktuur ehk kvantpüristu.
Vrd Riho Mesilane “Meister Agrippa” (Harju Elu, 6. juuli 1974)

Olümpiamängud on tulemas...

XVI.

Aastail 1979... 1989 kõlas Vabadusraadio — Raadio Vaba Euroopa eesti saateis Riho Mesilase naljanurk, mis jõudis kuulajani alul lühidalt pühapäeviti ja hiljem pikki aastaid laupäeviti.

Siin on näide Mesilase raadiovestest olümpiaks valmistumise kohta, õigemini selle käsikirjast. Autor kirjutas ja esitas selle aasta ja kaks kuud enne Tallinna olümpiaregatti.

(Tekst suureneb pildile klõpsates)

Naljade või humoorika veste muusikaliseks kujunduseks olid vaheldumisi Joel Steinfeldti “Mesimummi” ja rahvalik “Õllepruulija” laul. Kumb pala ühel või teisel korral peale pandi, sõltus naljanurga meeleolust, autori tekstide toonist ja isikupära määrast. Mesilane tõlkis ja esitas aeg-ajalt ka teiste euroopa rahvaste humoristide viljet. Vahel rääkis lihtsalt uusi anekdoote, tihtilugu ta enese väljamõelduid, kuid mitte ainult.

Allikas: Holger Kaljulaid “Mesimummi vabad päevad ehk tõde Riho Mesilase elust Läänes” (I—XXXV), mis on ilmunud tervikuna ajalehes “Harjumaa/Harju Elu” 15. juuni... 6. november 2007, vt aastakäigu nr-d 47(1534) — 82(1569).